I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                               675                  655

Tasuline töö                                       147                  253

Õppimine                                           83                    4

Majapidamine ja perekond                99                    178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15

Vaba aeg                                            415                  331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                               672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                    7

Majapidamine ja perekond                152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14

Vaba aeg                                            350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Ajakasutus

Statistikaameti poolt oli läbi viidud uuring teemal „Keskmine ajakasutus ööpäevas“. Uuring oli tehtud eraldi naiste ja meeste seas vanuses 12-65 a. Samuti võeti arvesse, kas küsitletav on vallaline või abielus. Kahjuks, uuringu tulemused ei näita vastanute jaotus vanuse kohta ja see ei võimalda analüüsi korralikult teha. Uuringu käigus pidid küsitletavad näitama mitu minuti päevas kuulavad nad erinevatele tegevustele nagu isiklik tegevus, tasuline töö, õppimine, majapidamine ja perekond, vabatahtlik töö ja nõupidamised, ning mitu minuti päevas nendel jääb vabaks ajaks. Uuringu tulemused näitasid, et kui mehed, nii naised kuulavad kõige rohkem aega isiklikule tegevusele sõltumata sellest, kas nad on vallalised või abielus. Ja see ei ole imekspandav, sest isiklik tegevus sisaldab ka une. Kõige vähem aega kasutatakse vabatahtlik tööle ja nõupidamistele. See võib tingitud sellega, et meie riigis vabatahtlik töö on üsna harva nähtus ja nõupidamistest võtavad osa top spetsialistid ja juhtkond, mis väike osa töötavaid inimesi. Loogiline on see, et abielus elavad inimesed nii naised, kui ka mehed kasutavad rohkem aega majapidamisele ja perekonnale. See võib seotud ka sellega, et noored inimesed vanuses kuni 18-20a, üldse ei tegele majapidamisega. Uuring selgub, et abielus inimesed praktiliselt ei kuulu aega õppimisele. Ja see, kahjuks, ei jälgu Euroopa levinud kontseptsioonide elukestva õppimise kohta. Kui ma ise oleks vastanud selle küsimustikule, siis õppimine oleks võtnud suure osa isiklikust tegevusest.

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Eelmisel nädalal, 11. veebruaril, toimus Narva kolledžis konverents pühendatud väärtuskasvatusele. Konverentsil osalesid Eesti koolide ja eelkoolsete asutuste töötajad. Eesti Vanemate Liidu esindajaid ja Narva Kolledži õppejõud ja tudengid. Narva Kolledž oli valitud konverentsi toimumise kohaks mitte juhuslikult, ses see õpeasutuses õpivad tulevased õpetajad. Konverentsi osalejad jagunesid kolmeks rühmaks selleks, et detaalselt arutleda kolme konverentsi põhiteema, mis oli iseloomuomadused, mis tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise, hariduse peamine eesmärk - Kas teadmised või terviklikku isiksuse kasvatamine ning Kas kool saab lapse iseloomuomadusi kujundada. Igas ruhmas arutlemine oli üsna põnev. Osalejate ülekanded oli huvitavad ja kutsusid palju küsimusi välja. Rühmas kus arutleti hariduse peamist eesmärki, kõik osalejad jõudsid arvamusele, et kool on vastutav lapse tervikliku isiksuse kasvatamise eest. Samuti oli ka märganud, et koolide tegevust hinnatakse riigieksamite tulemuste järgi, mis sunnitab õpetajaid rohkem tähelepanu pöörduda teadmiste andmisele. Kolmas rühmas, kus arutleti võimalusi lapse iseloomuomadusi kujundada kooli poolt, oli pakkutud erinevaid uusi õppemeetode, mis võimaldavad õpetajaid anda lastele mitte ainult teadmisi kui ka teisi oskusi ja villutusi vajalikke tulevases elus. Konverents lõppes kokkuvõttava istungiga kus kõik osalejad andsid oma arvamusi konverentsi kohta ja leppisid kokku kohtuda kahe aasta pärast selleks, et arutleda muudatusi, mis oli põhjendatud uue riikliku õpekava käsitluse võtmisega. Osalemine niisugustes konverentsides on väga kasulik kõigile, kes tegeleb õppimisprotsessiga.

Sõnu 617