I OSA. KIRJUTAMINE

Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.

Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?

Tööpäevad venivad pikaks

24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev

33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem

21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub

22% Mõned korrad kuus läheb kauem

Allikas: Eesti Päevaleht

Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Umbes 40% inimesi väidasid, et nende tööpäevad venivad pikaks mitte rohkem, kui kord kuus. Aga jäänud 60% ütesid, et neil tuleb mõni pikem tööpäev vähemalt kord nädalas. See on väga kurb statistika, sest ületöötamisel võivad olla väga halvad tagajärjed; nagu stress, peavalud ja nõrk tervis. Mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema? See on soov teenida rohkem raha. Eesti probleemiks on madalad palgad, nii et olukorda lahendamiseks tuleb tõsta minimaalpalka. Mõnetes riikides ületöötamine on seaduslikult keelatud. Nendes riikides muretsevad enda töötajate tervise pärast. Kui inimene töötab vähem, siis tal jääb aega spordi tegemiseks, ja kui ta teeb sporti siis ta muutub tugevamaks. Lühima tööpäeva korral saab töötaja rohkem magada ja olla mitteunine hommikuti. Kõik see teeb inimese tervisemaks ja ta saab paremini töötada. Kui muuta mõned Eesti Vabariigi seadused, siis saab seda kurba olukorda lahendada ja töötajate elu muutub lihtsamaks ja Eesti rahu saab õnnelikumaks.

Teine ülesanne

Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Iga aastaga autode arv Eestis üsna kasvab, aga olukord paremaks ei muutu. Iga päev Eestis toimuvad avariid, surevad inimesed. Peaaegu igaüks on sottunud avariisse ja teab, mis tunne see on. Kõik see toimub sellepärast, et meil üldse puudub liikluskultuur. Lapsed ei tea, kus tohib üle teed minna, aga kus ei tohi; autojuhid unustavad et linnas tohib sõita kiirusega mitte rohkem kui 50 km/h. Me ei austa üks teist, me ei mõtle sellest, et liiga kiiresti liikudes me võime mitte panna tähele, et mõni vanur või laps proovib üle teed minna. Mina ise väga tihti näen avariisituatsiooni. Aga mida teha kui me märkame seda? Mina arvan, et juba algklassides tuleb selgitada lastele kui ohtlik on joosta üle teed, sõita rattaga teel, kus sõidavad autod või hüppata autost välja tee peale. Iga inimene peab tegema mõned väiked sammud olukorda parenemiseks, näiteks kui me näeme, et inimene purjus peaga proovib autosse istuda, me võiks kutsuda politseid kui ise ei saa teda peatuda. Iga autojuht peaks korduvalt sooritada eksamit autoregistri keskuses, see tuletaks talle meelde seaduseid. Tihti juhtub nii, et inimene on juba päris pikka aega rollis ja juhib nii, kuidas talle tundub on õige, aga tegelikult ei ole. Trahve suurendamisest ei ole mingit suurt kasu, trahvid Eestis on juba piisavalt suured. Probleem on selles, et meil on üsna vähe politseinikuid teel ja nad seisavad kindatel kohtadel, ja paljud teavad neid kohad. Kokkuvõttes olukorda paranemiseks tuleb õpetada lapsi ja nende vanemaid, panna tee peale rohkem politseinikuid ja propagandeerima sõitmist kaine peaga.

Sõnu: 662