I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                     675               655

Tasuline töö                                        147               253

Õppimine                                            83                 4

Majapidamine ja perekond                     99                 178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                  15

Vaba aeg                                             415                331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                     672                  659

Tasuline töö                                        162                  201

Õppimine                                            92                   7

Majapidamine ja perekond                    152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised             10                   14

Vaba aeg                                            350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Ajakasutamine päevas.

Sissejuhatus.
Järgmises töös on ettenähtud analüüs meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas 2009-2010 aastas. Sihtgruppina on võetud jargmised gruppid: Mehed vanuses 12-65 aastat, ja naised vanuses 12-65 aastal. Samuti gruppid jagunevad kahte osa: vallalised ja abielunud või vabaabielunud seisundis. Isiklikule tegevusele vallalised mehed annavad kõige rohkem aega, aga kui nad abieluvad, siis sellele tegevusele antakse vähem aega. Abielunud või vabaabielunud seisundis mehed vedavad rohkem aega tasulisel tööl, võrdselt teisega gruppiga. Õppimiseks kõige rohkem aega annavad vallalised naised, aga abielunud või vababielunud mees peaaegu üldse ei tegeleb õppimisega. Majapidamisele ja perekonnale annavad rohkem aega abielunud inimesed, samuti see grupp tegeleb rohkem vabatahtlik tööga ja nõupidamisega. Kõige rohkem vaba aega on mehel vallalisus seisundis, kuid kõige vähem vaba aega on jaanud naisel, kes on abielus või vabaabielus seisundis.

Kokkuvõte.

Kõige suuremad muutused ajakasutamises päevas tekkivad, kui inimesed abielluvad või lähevad koos elama (vabaabielus seisund).

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Tänapäevane elu on sõltub mitmest asjadest. Kui inimene tahab elada õnnelik elu ja saama hakkama ühiskonnas – tal peavad olema iseloomuomadused. Kõik algab kodust. Näidesed, mis näitavad vanemad mõjuvad lapsi kõige rohkem. Perekond annab eeskiju lapsele ja kui seda eeskuju on positiivne, siis laps juba harjutab olla positiivseks. Järgmisel etappil, millal laps läheb ühiskonnale (näiteks kooli), tal on olemas ainult sellised kogemused, millised tema sai oma kodus. Kooli keskkond kujundab lapse iseloomuomadusi ka. Siin on vaja valida õiged teed lapsele. Koolis avanevad suured võimalused suhtlemiseks ja enesekehtestamiseks. Ja kui suunata oma soovid mitte õigel teel võivad juhtuda negatiivsed tegevused. Hariduse eesmärk on anda teadmised ja samuti terviseliku isiksuse kasvatamine. Kool peab õpetama lapsi nii, et sellest lapsest kasvab haritud ja valmis olev ühiskonna liige, kes elab seaduse järgi, ja ei pane toime mingi rikkumisi. Kahjuks just koolis lapsel võivad tekkida probleemid õpetajaga, teiste lapsega. Kui jätta sellised probleemid tähelepanu pööramata, nad võivad minna koolist välja. Seda vältimiseks kool peab korraldama sotsiaal programmid lapsele, kellel võivad olla probleemid. Kui kõik algab kodus, siis kõigepealt programmid peavad olema suunatud lapsele, kes ei saanud oma kodus positiivne eeskuju, või tel ei olnud üldse kodukasvatust.

Kokkuvõte.

Inimese iseloomuomadused on algavad kodust ja perekonnast, kuid muu ühiskond (kool) saab samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Kool peab anda lapsele teadmised, aga samuti kasvatada terviklik isiksus, selleks et lapsest kasvab valmisolev ühiskonna liige.

Sõnu 559