I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)

Aasta   Osalejate arv

1998    100
1990    3000
1992    5000
1994    3800
1996    4300
1998    5300
2000    6000
2002    7700
2004    5800
2006    6000
2008    4300
2010    10300

TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist

Aasta Osalejate arv

1987    14700
1993    1700
1995    2000
1997    3600
1999    3900
2002    3000
2005    4700
2007    5400
2010    8000

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Eesti rahvaspordiürituste statistika.
Meie ajal viiakse läbi kõikvõimalikke uuringuid. Käesolev uuring näitab meile 2 tabelit. Esimeses tabelis on nähtud, kui palju inimesi osalesid SEB Tallinna Maijookses, ja selles ürituses võtsid osa ainult naised. Naiste arv on tõusnud 2010. aastal ja see võiks seotud sellega, et pangas töötavad rohkem naist. Teises tabelis näeme statistikat, kui palju inimesi erinevates aastates osalesid Tartu maratonis. Selles maratonis osalesid kõik soovijad. Nõukogude ajal osalemine erinevates spordiüritustes oli kohustuslikult ja sellepärast osalejate arv oli üsna suur. Pärast seda, kui Eesti sai iseseisvaks, tulid rasked ajad ning osalejate arv on langenud. Alates 2010. aastast osalejate arv sai suureneda. Võime öelda, et see on seotud majanduse olukorra parandamisega. Mõlemad tabelid näitavad meile, et inimesed said rohkem jälgida oma tervise eest. Nad külastavad erinevaid spordiüritusi ja püüavad osaleda nendes. Selle jaoks korraldatakse tasuta asutuste või linna poolt üritused, kus kõik soovijad oma perekonnadega võivad osaleda. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik uuringud tahavad välja selgitada rahva suhtumine probleemisse. Uuringu vastused aitavad muuta elu paremaks.

TEINE ÜLESANNE

Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS“. Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.

1.      1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.      2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.      3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Sooline võrdõiguslikkus Eestis.
Tänapäeval meie ühiskonnas arutletakse teema „Sooline võrdõiguslikkus Eestis“. Kui Euroopas naised ja mehed suhteliselt võrdsed, kuid Eestis me näeme soo diskriminatsioon. Eriti see on nähtud tööturul. Enne majanduse kriisi tööturul naistel ja meestel olid võrdsed võimalused. Kõik ettevõtted arenesid, tööd oli palju. Pärast kriisist, kui palju ehitusfirmad läksid pankrotiks, meeste arv töötute seas on suurenenud. Asutused, kes tegelevad klienditeenindusega ja selles valdkonnas on rohkem naisi, töötavad edasi edukalt. See võib seotud sellega, et esialgselt mehed positsioneerivad enda ainult keevitajaks, ehitajaks jne ning ei taha töötada nii nimetatud naiselikkus elukutses. Kui vaatame tööpakkumisi Internetist, siis võime öelda, et vajatakse õmblejaid, müüjad, kokad, koristajad. Need on naiste jaoks sobivad ametikohad. Nii saab, et naised töötavad, aga mehed ootavad sobiva töökohta. Haridusvaldkonnas on ka kohtutakse soostereotüüpide negatiivne mõju. Alati arvestatakse, et arst on naise elukutse, aga ehitaja on ainult meeste elukutse. Kuid me unustame seda, et inimeste aju struktuur on ühesugune. Me võime mõelda, mõtiskleda, analüüsida, fantaseerida. Kui me vaatame moedisaineri poole, need on kõik mehed enamasti. Kui võtame armee, seal on ka olemas naised. Me harjusime näha ainult stereotüüpid. Maailm muutub ja me muutume ka. Kuidas parandada selline olukord? Võib olla riik pöörab tähelepanu sellele ebaõiglusele. Riigikogu arutleb koos tööandjatega, kuidas tegutseda selles situatsioonis ja otsivad lahendust, mis rahuldatakse kõik pooled. Üks asi on selge, et Eestis on selline probleeme ja probleem peab olema lahendatud. Omalt poolt sooviksin öelda, et Eesti on noor riik Euroopa Liidus.Sooline diskriminatsioon on aktuaalne probleem meie ühiskonnas. Ühest võimalikest lahendusest võiks olla Euroopa Liidu riikide kogemus, kuidas nad tulid toime probleemiga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et probleem on olemas ja lahendada on vaja kõrgemal tasemel, ehk riigi tasemel.

Sõnu 621