I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)

Aasta   Osalejate arv

1998    100
1990    3000
1992    5000
1994    3800
1996    4300
1998    5300
2000    6000
2002    7700
2004    5800
2006    6000
2008    4300
2010    10300

TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist

Aasta Osalejate arv

1987    14700
1993    1700
1995    2000
1997    3600
1999    3900
2002    3000
2005    4700
2007    5400
2010    8000

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Tere, lugupeetud kolleegid!
Praegune meie eluviis on küllaltki istuv. Inimesed ei liigu palju, nad palju istuvad tööl, kodus teleri või arvuti taga ja autos. Seepärast paljude inimestel on probleemid tervisega. Nendel, kes ei liigu palju on tavaliselt probleemid vereringi süsteemiga. Aga hiljuti oli korraldatud uuring inimestest, kes osalesid Tallinna Maijookses ja Tartu maratonist. Kahjuks, te ei näe neid diagramme, kus on andmed. Esimeses diagrammis on andmed Tallinna Maijookse osalejatest. Selles jookses osalesid ainult naised. 1988. aastas, millal oli korraldatud esimene jooksest võtsid osa vähem kui pool tuhat naist. Aga pärast peaaegu iga aastaga osalejate arv suurenes ja 2010. aastas jookses osalesid umbes kaksteist tuhat. Aga Tartus ei ole nii head olukorda. 1987. aastas Tartu maratonis osalesid umbes viisteist tuhat inimest nii naist, kui ka meest. Kahjuks järgmises aastas osalesid ainult umbes kaks tuhat. Õnneks, iga aastaga osalejate arv suures. 2010. aastas Tartu maratonist võtsid osa kaheksa tuhat inimest. Loodan, et järgmistel aastatel rohkem inimesi tahaks osaleda maratonis. Kokkuvõteks, tahan öelda, et minu arvates, paljud inimesed ei taha istuda kogu päeva ja seepärast nad osalevad maratonides ja jooksetest. Nad arvavad, et liikumine on elu ja ma olen täiesti nõus nendega.

TEINE ÜLESANNE

Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS“. Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.

1.      1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.      2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.      3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Tere, lugupeetud kolleegid! Te teate, et hiljuti ma olin Tallinnas konverentsil, mille teema oli „Sooline võrdõiguslikkus Eestis“, ja mina tahan öelda teile sellest. Me oleme harjunud, et naistel on vähem võimalusi tööturul, kui meestel. Ühelt poolt, ma olen nõus sellega. Praegu on meie elus tööd, kus võib töötada ainult mehed, näiteks ehitaja. Mina kunagi ei ole näinud naist, kes töötas ehitajana. Veel hiljuti ma olen keemia tehases, seal ma ka ei ole näinud naisi. Seal olid ainult suured ja tugevad mehed. Samuti naised ei tööta laevatel. Minu isa oli laeva kapten, mis püüdis kala. ja temal ei oli naist laeval. Lisaks, piletid, minu arvates, see on meeste tööd, sest sellel tööl on vaja olla tugev, vastutustundlik. Aga teiselt poolt on niisugesed tööd, kus töötavad peamiselt naised. Näiteks, lasteaiad. Seal töötavad naised. Minu vanaema ja ema töötavad lasteaias. Praegu on raske leida meest, kes töötab lasteaias õpetajana. Minu arvates, lasteaedades töötavad naised, sest nad sajandite jooksul hoolitsesid laste eest. Koolidel töötavad ka peamiselt naised. Ma mõtlen, et naistel on rohkem mõju noortele, kui meestel. Kahjuks, meies ühiskonnas on soostereotüüpid. See ei või olla hästi, sest mõnikord naistel on rohkem oskusi, kui mehel ja vastupidi. Paljud mehed mõtlevad, et naine peab olema kodus, aga nais peab töötama. Ma arvan, et nad mõtlevad halvasti. Mitu sajandit tagasi naistel umbes ei olnud õigust, aga praegu kõikjal inimestel on samasugused õigused. Aga jäid need, kes arvab, et naistel ei pea olema õigusi. See ei või hästi mõjuda haridus- ja töövaldkonnale, sest naistel on mõnikord rohkem oskusi, nt. õppida tehnika teaduskonnas, aga me oleme harjunud, et ainult mehed õpivad ja pärast töötavad tehnikavaldkonnas. Kokkuvõtteks, tahan öelda, et mõnikord see on hästi, kui meestel ja naistel on võrdsed õigused, aga peamiselt see ei ole nii.

Sõnu 658