I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                               675                  655

Tasuline töö                                       147                  253

Õppimine                                           83                    4

Majapidamine ja perekond                99                    178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15

Vaba aeg                                            415                  331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                               672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                    7

Majapidamine ja perekond                152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14

Vaba aeg                                            350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Meeste ja naiste keskmine ajakasutamine päevas.

Statistikaamet viis läbi uuringut, kust nad tahaksid selgitada välja, kuidas mehed ja naised kasutavad oma aeg. Küsitluses osalenud vallalised mehed ja naised ja need, kes on abielus või vabaabieluses. Vanus osalejad on 12-65a. Tabeli järgi on näha, et kõige rohkem tähelepanu oli antud isikliku tegevust. Me võime järeldada, nii naised kui ka mehed kasutavad rohkem aega selles valdkonnas. Teisel kohal on vaba aeg. Me võime näha uuringust, et vallalised mehed ja naised rohkem aega püüavad kasutada enda jaoks. Niisugused tulemused võib seotada sellest, et inimesed rohkem aega veedavad sõpradega või tegeledes oma asjadega. Statistikaameti andmetel on selge, et kõige vähem tähelepanu oli antud õppimist meeste ja naiste seas, kes on abielus või vabaabielus. See tendents võib seotada sellest, et nendel on vähem aega õppimise jaoks. See on perekond, lapsed ja muud koduasjad. Kõik need tegurid takistavad aktiivset elu. Veel üks aspekt selles uuringus on vabatahtlike töö ja nõupidamised. Võib öelda, et see on mittekasutav aspekt. Oma seisukohta tahan öelda, et ma suhtun nende inimestesse, kes rohkem aega veedavad oma perekonnaga ja tegelen spordiga. Püüan natuke aega jätta enda jaoks, see tähtis minu tervise poolt. Kokkuvõttes tahan öelda, et see oli hea idee … läbi selle uuring ja selgitada välja kuidas mehed ja naised kasutavad oma aeg ja kuidas vallalised mehed eraldavad vallalistest naistest!

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Tere päevast austatud luugejad! Käisin hiljuti väärtuskasvatuse konverentsil. Kus räägiti sellest, kuidas tagada õnneliku elu ja kust algab lapse kasvatuse, kas kodus või koolis. Konverentsil oli palju esindajaid erinevaid organisatsioonidest. Mille tegevus on seotud lapse kasvatamisega, haridusega ja muud põhjalikum aspektidega. Selgitamaks, missugustel teguritel on tõepoolest määrav roll, tahaksin peatuda kahel konverentsil käsitletud teemal. Ma tundsin huvi hariduse vastu ja teema allkiri oli – Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine. Arvan, et selles valdkonnas ei pea tekkima palju küsimusi sellepärast, et kõik me saame aru, et haridus meie elus on väga tähtis. Inimesed püüavad õppima, täiendada oma teadmisi ja oskusi selle jaoks, et olla konkurentsivõimlemist ja tunda end turvalikum elus. Haridus annab meile rohkem võimalusi selles elus. Haridus on meie tuleviku elu. Järelduses võib öelda, et hariduse peamine eesmärk on tervikliku isiksuse kasvatamine. Kes lugejatest ei ole minuga nõus võib kirjutada oma arvamust. Loen teie arvamus hea meelega! Tahaks võtta veel üks teema, kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Selles teemas ei ole täpsust. Keegi võib öelda, et kõik läheb kodust, vanematest ja perekonnast. See on ebaõige sest, et kõik me elame ja kasvatame ühiskonnas. Kus on erinevad harjumused, käitumised ja iseloomud. Kõik need tegurid mõjutavad lapse iseloomuomadusi peale. Muidugi, kõik vanemad püüavad, et nende laps oleks hariduslik, oskab hästi käituda end ühiskonnas. Arvan, et laps saab kõige tähtsam kodus ja lasteaias. Lasteaias lapsed veedavad rohkem aega kui kodus, mis mõjutab nende kasvatamise peale. Vanemate peamine eesmärk on mitte anda oma lapsele kaotada need omadusi, mis oli antud lasteaias ja salvestada neid (oskusi, … ja vanemate lugupidamine). Kokkuvõtteks tahaks öelda, et haridus ja lapse kasvatamine on alati aktuaalne teema, mis annab meile … mõistmist. Et täiskasvanud rohkem aega kasutavad oma lapsele jaoks ja nende kasvatamiseks. Selles konverentsil oli antud vastused küsimustele, mis nõuavad selllest.

Sõnu 713