I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                               675                  655

Tasuline töö                                       147                  253

Õppimine                                           83                    4

Majapidamine ja perekond                99                    178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15

Vaba aeg                                            415                  331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                               672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                    7

Majapidamine ja perekond                152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14

Vaba aeg                                            350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Meeste ja naiste keskmine ajakasutus päevas.

Kõik me teame, et igaüks veedab oma aja nagu ta tahab. Aga on ka tingimused, kuidas me ei või valida, mida meil on vaja teha. Ja kõigepealt see sõltub sellest kas inimene on vallaline või abielus, kas inimene on naine või mees. Statistikaamet tegi uuringuid, kuidas naised ja mehed oma aja veedavad. Selle uuringutulemusi me praegu näeme. Alustame sellest, et vallalistel inimestel on vabaaja rohkem, nii meestel kui ka naistel. Muidugi see on seotud sellega, et nad ei pea oma aja perega veetma. Nad võivad teha kõik mida nad tahavad. Aga meestel on vabaaega rohkem, kui naistel. See võib olla seotud sellega, et paljud naised kasvavad oma lapsi üksinda ja nad ei või sellest ei mäleta. On vaja märkida, et abielluvad inimesed veedavad oma aega tööl rohkem, kui vallalised. Ja muidugi mehed inimesed töötavad rohkem kui naised. Arvan, et see peab olema nii. Mehed alati püüavad rohkem raha saada, et oma pere võib elada hästi. Aga see ei tähenda, et naised töötavad vähe või halvasti, lihtsalt nad veel peavad oma perest hoolitsema. Ja seda meil näitavad uuringutulemused. Abielluvad naised veedavad oma aja perekonnaga väga palju minutit päevas. Kõige rohkem oma aja nii naised kui ka mehed veedavad isiklikus tegevuses. Selles aspektis vallaliste ja abieluste inimeste aja näitlejad on samad. Ja see on mitteüllatav, sest kõige rohkem me arvame iseendast ja ainult pärast teistest. See on loodus. Ja inimene ei või sellega teha mitte midagi.

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Külastasin sellel aastal huvitavaid konverentse, mis olid seotud väärtuskasvatusega. Konverentsil olid vaadatud erinevaid küsimusi. Kõik räägisid kasvatamist, haridusest, massmeediast ja teistest asjadest, mis ümbritsevad meie lapsi. Kõige rohkem mind huvitasid kaks teemad ja nad on seotud haridusega ja kooliga. Esimesel teemal räägiti praeguse hariduse peamisest eesmärgist. Küsimus oli selles, kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine on hariduse peamine eesmärk. Muidugi olid need kes rääkisid, et - teadmised ja teised, kes rääkisid et - kasvatamine. Me võime olla nõus nii esimestega kui ka teistega. Aga olid ka need, kes arvavad et haridus peab tegelema nii teadmistega kui ka kasvatamisega. Ja arvan, et nad on absolüütselt õiged. Miks on vaja eelistada, näiteks, haridust ja ei arva sellest, mis inimesed kasvavad meie koolides? Arvan, et see ei pea olema nii. Muidugi hariduse kohustus andma kvaliteetsed teadmised, millega lapsed võivad edasi elada, aga see ei ole kõik. Meie haridus peavad olema programmid või ained, mis aitavad õpetajatel meie lapsi kasvatama. Ja siis võib öelda, et see on üldine hariduse eesmärk – teadmised ja kasvatamine. Teine teema oli seotud kooli ja kodu küsimusega. Kas võib kool lapse iseloomuomadusi kujundada või kõik algab kodust? Selles küsimuses oli üks üldine arvamus: muidugi kool võib. Jah, kõik algab kodust, kus lapsed kujundavad oma esimesi iseloomuomadusi, selles aitavad neid oma vanemad. Aga see ei tähenda et tulevikul kool ei või neid omadusi veel kujundada. Koolis laps veedab oma aega klassikaaslastega, õpetajatega ja teiste inimestega, keda ei olnud oma elu alguses. Ja kõik need inimesed võivad tema mingit vaadet vahetada, vahetada tema käitumist erinevates situatsioonides. Ja need muutused võivad mõjutada tema iseloomuomadustel. Aga need muutused võivad olla ka negatiivsed. Siin peavad aitama nii vanemad, kui ka õpetaja (ja kõigepealt klassiõpetaja). Koolis laps on rohkem aega kui kodus. Siis õpetajad peavad püüdma lapsest hoolitsema ka. Selline oli konverents. Kokkuvõttes öeldi, et meie lapsed kasvatasid nagu me tahame, siis kool ja kodu (vanemad) peavad töötama koos. Ainult sellel juhul me saame „terve“ ühiskond.

Sõnu 751