I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                               675                  655

Tasuline töö                                       147                  253

Õppimine                                           83                    4

Majapidamine ja perekond                99                    178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15

Vaba aeg                                            415                  331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                               672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                    7

Majapidamine ja perekond                152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14

Vaba aeg                                            350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Keskmine ajakasutus mehel ja naistel.

Meie ees on tabel uuringuga. Minu ülesanne on analüüsida selliseid tulemused ja edastada Teile. Neid uuringut on teinud 2009-2010 a. Tabelis on kaks rida numbridega. Esimeses reas on neid kes vallaline ja teises kes on abielus või vababaielus. Kõige pealt vaatame esimene pealkiri isiklik tegevus. Kui me võrreldame mehed ja naised, siis vallaline mehel on tegevus rohkem, võib olla et mehed rohkem aktiivsed. Vaid abielused naised pidevalt aktiivsed kui mehed. Sellepärast et kui naine juba ema, siis ta rohkem hakkab tegema perede jaoks. Vabad mehed on vähem töötavad kui neid kellel on pere. Mul on kaheline tunne või nad on laiskad ja ei taha töötada, või see aega on piisav ja nad kiiremini tahavad koju minna. Kui neid kellel on lapsed ja naine ootavad kodus, ja nad istuvad tööl ööseni, ja ei taha koju minna. Samuti on naistel, et abielus on rohkem töötavad. Kui võrreldama õppimine siis naised absoluutseid liidrid, rohkem õpivad. Samuti majapidamine ja perekond naistel on tulemused kõrgem vaid mehel, sellele võib ööelda, et naised rohkem hoolitsevad peredest. Vabatahtlikule tööle mehed ja naised ennem-vähem raiskavad sama aega. Vaba aega mehel on rohkem kui naistel, nad vähem istuvad kodus, rohkem suhtlevad sõpradega. Kokkuvõtteks ma tahan ööelda, et naised rohkem hoolitsevad perest, kodust, rohkem õpivad, sellepärast meil on sellised tulemused.

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Eile tõmus väärtuskasvatuse konverents, kus on räägisid kahest teemast. Esimene teema on: mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine. Osad räägisid et kõige tähtsam on teadmised. Sellepärast et ilma teadmiseta sa ei saa sada hariduse, pärast on raske hakkata töötama. Õpetajad arvavad, et kui rahkem teadmised nad annavad siis paremini spetsialist sa oled. Üliõppilased räägisid et see on nende viga ja kui õppilastele ei ole huvi neid mis annavad koolis, siis millistest teadmistest võib rääkida. Õppilased arvavad et tervikliku isiksuse kasvatamine on hariduse peamine eesmärk. Kui isik ise ei kasva siis ta ei saa teadmised kasutada elus. Teine teema oli: Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Psühoologid räägisid et kõik läheb kodust. Kuidas ema ja isa kasvavad sind seda laps ja omandab. Kool see on juba teine faktor, kui sa oled kodus emadepoeg siis koolis sina ka ei ole tugev isik. Ja võivad olla probleemid mis eba meeldivused. Samuti kui sa paha elad kodus, vanemad joovad, peksavad sind, ei osta uued riideid, mänguasjad. Koolis sulle võib teinud kadest, tuleb tunne, et midagi puudub sinu elus. Hakkad mõtlema, et sulle on vaja ka seda, lähed varastama, sellest tulevad teised probleemid, aga kõik on sinu kodust, kus vanematele on ükskõik kuidas sa kasvad. Kool võib kujundada isiku ainult kui see on internaat, kus sa käid koju ainult nädalavahetusel või üldse üks kord kuus ja terve päevad oled oma kasslastega. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kõik läheb kodust.

Sõnu 649