I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                               675                  655

Tasuline töö                                       147                  253

Õppimine                                           83                    4

Majapidamine ja perekond                99                    178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15

Vaba aeg                                            415                  331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                               672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                    7

Majapidamine ja perekond                152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14

Vaba aeg                                            350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Keskmine ajakasutus ööpäevas meeste ja naiste seas 2009-2010. aasta jooksul.

Eelmisel aastal viidi läbi uuringut, mille eesmärgiks oli teada saada, kui palju aega 12-65 aastased mehed ja naised kasutavad samasuguste tegevuste jaoks ja kas oleneb see perest? Statistikaameti andmebaasi uuringutulemused näitavad meile, et vallalised inimesed rohkem õppivad (83 min – mehed ja 92 min - naised) ja nendel on palju vabaaja: mehed - 415, aga naised – 350 – see on rohkem kui naistel ja mestel, kes elavad koos või olid abiellunud: mehed – 331 min ja naised – 268 min. Kui perenaisel ja – mehel on vähe vabaaja, siis nad teevad rohkem teist tööd. Andmed meile näitavad, et see on „majapidamine ja perekond“. Selles valdkonnas peremehed ja – naised veedavad 288 minutit (naised) ja 174 minutit ööpäevas oma aega. Abielus või vabaabielus inimesed vähem õppivad ja nende keskmine teadmiste saamine vähem kui 10 minutit ööpäevas. Huvitav on see, et abielus mehed rohkem töötavad (253 min), kui vallalised, kes veedavad tööl 147 min ööpäevas. Perenaistel on samasugune pilt, aga erinevus on natuke vähem (vallalistel naistel on 38 minutit vähem. Keskmiselt nii mehed, kui naised veedavad oma aja isiklik asja tegutsemises, aga vähem mõlemad teevad vabatahtlikku tööd ja nõupidamisi (10-st – 15-ni minutini). Igaüks teeb isikliku tegevust, tasulist tööd, õppimist, majapidamist ja peretööd, vabatahtlikut tööd ja puhkab.

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Väärtuskasvatus meie elus.

Hiljuti ma olin käinud väärtuskasvatuse konverentsil, kus sain nii palju huvitavaid asju teada. Me käsitlesime kolm teemat:

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise;

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine;

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Väärtuskasvatuse teema on iga inimese kohta. Ma arvan, et igaüks kuidagi puutub sellega. Elu algusel me ise oleme lapseks, edasi neiuks või noormeheks, peale seda naiseks või meheks – oma lapse vanemaks ja lõppuks vanaemaks või vanaisaks. Oma elus me mängime igasuguseid rolle – erinevas etapis on omane roll, aga selle protsessi käigul koos meiega on elukestev õpe. Alustamiseks tahaksin laste kohta rääkida. Kuidas kool või lapsevanemad võivad lapse iseloomuomadusi kujundada? Kas selles küsimuses nad on ühel tasemel või võrdsed? Ma arvan, et see on vaidlev küsimus ja kõik oleneb olukorrast. Mulle tundub, et nad kõik mängivad suurt rolli lapse elus, tema iseloomuomaduste kujundamises, hariduse omandamises ja ühiskonnas hakkamasaamises. Kui laps tunneb suurt huvi oma õppimise vastu ja tema vanemad toetavad teda, lisaks sellega, tema kaaslased ilusti lapsega suhtlevad ja nad on sõbrad, siis laps tunneb kindlust, mille taga ta võib raskes olukorras konsulteerida ja hakkama saada. Lapse elu algusel kõik sõltub tema vanematest sest, et ta veedab palju aega koos nendega, kui ta läheb kooli, siis ta rohkem ja rohkem aega veedab koolis või õues koos oma sõbradega. Selles situatsioonis kool ka võib lapse iseloomuomadusi kujundada. Samaguguselt ma võin hariduse peamise eesmärgi kohta öelda. Algusel me peame terviklikku isiksust kasvatama, aga peale seda igaüks valib ise kui palju teadmisi ta tahab selgeks õppida, kui me ei unusta, et teadmiste baas on väga oluline. Motivatsioon aitab kõigile!

Sõnu 677