EKSAMITÖÖ KOOD 0151219
I OSA. KIRJUTAMINE
ESIMENE ÜLESANNE
Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites
2009-2010 Vallaline Abielus või vabaabielus
Mehed (vanuses 12-65)
Isiklik tegevus 675 655
Tasuline töö 147 253
Õppimine 83 4
Majapidamine ja perekond 99 178
Vabatahtlik töö ja nõupidamised 11 15
Vaba aeg 415 331
Naised (vanuses 12-65a)
Isiklik tegevus 672 659
Tasuline töö 162 201
Õppimine 92 7
Majapidamine ja perekond 152 288
Vabatahtlik töö ja nõupidamised 10 14
Vaba aeg 350 268
Allikas: Statistikaamet
Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Keskmine ajakasutus ööpäevas
Väga huvitav uurimus oli tehtud keskmise ajakasutusest ööpäevas Statistikaameti põhjal meeste ja naiste vahel 2009-2010 ajavahemikul. Uurimus oli läbiviidud vallaliste hulgas ja kes juba elab abielus või vabaabielus. Analüüsitavast tabelist nähtub, et mehed ja naised kuulutavad oma aega isiklikule tegevusele ja vaba ajale, kusjuures meestel viimane näitaja on natuke rohkem. Torkab silma ka mõlematel vabatahtliku töö ja nõupidamiste ajakasutus, mis on välja toodud tabelis viimase kohta. See oleneb sellest, et nii mehed kui ka naised raiskavad oma aega rohkem tähtsamatele asjadele, näiteks õppimisele, perekonnale ja tasulisele tööle. On näha ka erinevust selle, et naised kasutavad rohkem aega perele, kui mehed. Kui võrrelda näitajaid, kas inimene on vallaline või elab abielus, siis siin võib jälgida sellist tendentsi, et meeste puhul on ajakasutus suurenenud naiste võrra, kes elab abielus. Kokkuvõteks võib veel lisada, et naised hoolitsevad enam pere säilitamise ja majapidamise eest, aga mehed pühendavad rohkem aega vaba ajale.
TEINE ÜLESANNE
Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1. 1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2. 2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
3. 3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere austatud lugejad!
Hiljuti oli läbitud konverents, mis oli pühendatud väärtuskasvatusele, kus käsitleti viimasel ajal ühiskonna aktuaalsetest teemadest. Olid püstitatud küsimused, mis puudutasid eeskätt hariduse eesmärke ja lapse iseloomuomaduste kujundamist, kodu ja kooli roll. Loomulikult hariduse tase ja kvaliteet mängivad suurt rolli lapse kasvatamisel. Kui kooliga on kõik arusaadav, siis edasi võib tekitada küsimus, kas jätkata õpinguid kooli lõpetamist edasi kutsekoolis või ülikoolis ning sellest hakkab sõltuma hariduse eesmärk, see tähendab, mida tahab saavutada inimene tulevikus, kas lühikese ajavahemiku eest omandada elukutset ja pärast kohe tööle minna või õppida kauem ja leida prestiižsem tööd. Aga tasub silmas pidada sellist tegurit, et tervikliku isiksuse kasvatamine või inimese haritus ei sõltu ainult haridusest, perekond on lapse elus just esimene õppeasutus, kus ta saab primaarseid hoiakuid ja oskusi, kasvatab isiksust. Suur ettevalmistus toimub peres edaspidise sotsialiseerimiseks ja hakkamasaamiseks ühiskonnas. Iga inimese elus on olemas antud püramiid, mille järgi ta läheb kogu elu. Perekond, lasteaed, põhikool ja teised asutused, mis annavad inimesele erinevaid oskusi, teadmisi, kujundavad iseloomujoonteid. Kõik need on tähtsad. Lõpuks võib teha järeldust, et konverents õnnestus ning lõik jäid rahul. Igaüks otsustas enda jaoks, mis on tähtis eduka oma lapse kasvatamiseks, millised tegurid loovad selleks eelduse. Tahaks lõpetada fraasiga, et palju sõltub meie elus inimesest, et elada õnnelikult on vaja midagi selleks teha.
Sõnu 553