I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                     675                  655

Tasuline töö                                        147                  253

Õppimine                                            83                    4

Majapidamine ja perekond                     99                    178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                    15

Vaba aeg                                            415                   331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                    672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                   7

Majapidamine ja perekond                   152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised           10                    14

Vaba aeg                                           350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Meeste ja naiste ajakasutus ööpäevas.

Statistikaameti leheküljest Internetis lugesin huvitava info keskmisest ajakasutusest päevas meestel ja naistel 2009-2010 perioodi ajal. Võrdlemise jaoks oli võetud vallalised ja inimesed abielus või vabaabielus. Vanus - sihtrühm on 12-65 a. Antud uuringutulemused näitavad, et nii vallalised mehed ja naised kui ka inimesed abielus kulutavad rohkem aega päevas isiklikule tegevusele. Mu arvates, see on tavalised igapäevased asjad, nagu söömine, pesemine, riietumine jne. Teine punkt, mis on antud inimestele kõige tähtsam ja millele on vaja ka palju aega – on vaba aeg. Minu jaoks see on imelik, võib-olla see võib seotada sellega, et Eestis tööpuudus praegu areneb ning on kõrgel tasemel. Uurimus näitab, et vallalistel inimestel ning naistel kõige pealt on rohkem aega majapidamisele ja perekonnale. 1,5 korda. Mis puudutab tasulist tööd, siis muidugi inimesed abielus raiskavad rohkem aega, mis moodustab 200 ning rohkem minutit päevas, kui vallalised. Ma olen sellega täiesti nõus, kui sul on juba oma pere, siis vastutus suureneb ning raha on vaja rohkem. Õppimise jaoks vallalised jäävad umbes 1000-150 minutit päevas, mis on 10 korda rohkem kui inimestel abielus. Kokkuvõttes võin otsustada, et vallalistel on rohkem aega endale, oma hobile, vaba aega veetmisele ning õppimisele. Sel ajal inimesed abielus töötavad ning kulutavad oma aega majapidamisele.

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Väärtuskasvatus.

Võtsin osa hiljuti huvitavas ürituses. See oli konverents teemal „Väärtuskasvatus“. Miks mind huvitas see teema, küsite teie? Kõigepealt keskkonna väärtuskasvatus mängis, mängib ja hakkab mängima edasi suurt rolli igal ajal. Praegu see on väga aktuaalne ja erutav. Tänavase maailma lastel prioriteediks on rahanduslik stabiilsus, iseseisvus ning haridus. Mina isiklik toetan kahe käega seda positsiooni ning eluvaadet. Kust noortel on niisugune seisukoht? Loomulikult kõik esiteks algab kodust. Vanemad lapsepõlvest selgitavad elu väärtusi. Kui mingil perel ei tuli välja kõik niimoodi, nagu unistatakse, siis vanemad püüavad oma last kasvatada teistmoodi keskendudes tähelepanu oma vigadele elus. Mu arvates saab kool ka samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Kool nagu suur süsteem, kuhu kuuluvad õppekorraldus, kooli keskkond, õpetajad, klassiõpetajad, klassikaaslased ja teised. Mina isiklikult õpisin selles koolis, kus oli pandud ranged reeglid ning kõrge eesmärk, et gümnaasiumis võivad käia õppimas ainult õpilased heade tulemustega. Võin kindlaga öelda, et kes lõpetavad niisuguseid koolisid, neil on juba koolist suured eesmärgid ning sihikindlus edasi õppida ja end areneda. Hariduse saamine on tähtis tegevus meie elus. Hariduse peamine eesmärk on nii teadmiste saamine kui ka tervikliku isiksuse kasvatamine. Mul on niisugune arvamus, et inimesed peavad kogu elu õppima ning arendama. Kõrghariduse saamine on üks nendest sammudest. Inimene, kes kogu aeg areneb ja liigub võib palju saavutada. See on nagu jalgratas, kui ta ei seisne ja inimene sõidab, siis kõik tema ümber liigub ja areneb. See on huvitav ja väärtuslik elu. Kokkuvõttes tahaksin lisada, et iga inimene valib ise endale oma elukäiku. Mõned kahjuks eksivad ja käivad valesti, selleks on vaja meil ümbritsevad inimesed, kes annavad head soovitust vaadates oma elu kogemusele. See võivad olla nii vanemad kui ka meie õppejõuded.

Sõnu 664