I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                     675               655

Tasuline töö                                        147               253

Õppimine                                            83                4

Majapidamine ja perekond                     99                178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                 15

Vaba aeg                                             415               331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                     672               659

Tasuline töö                                        162               201

Õppimine                                            92                 7

Majapidamine ja perekond                     152               288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised              10                14

Vaba aeg                                             350               268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Meeste ja naiste keskmine ajakasutamine

Selles tabelis esitatud uuringutulemused, mis näitavad meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Analüüsides seda tabelit võib näha, et nii mehed, kui naised, kes tegelevad isikliku tegevusega, kasutavad paju aega oma tegevuses näiteks meist 675 minutit, naist 672 min. (need tulemused vallaliste kohta). Ei saa märkimata see, et selline arvu nattukene väheneb nendel, kes on abielus või vabaabielus. Minu arvates, see sõltub sellest, et mehed ja naised, kes on abielus, tegelevad juurde oma perekonnaga. Väga tähtis rõhustada, et vabaaja veetmisel mehel (vallaline) läheb 415 minutit. Võrreldes nendega, kes on abielus (331 minutit), see arv on suurem. Huvitav sellest uuringutest oli see, et õppimise aeg on ühesugune nii meistel, kui naistel (vallalised) – 83 -92 minutit. Siin ma suur võrra ei näe. Järelduseks võib märkata, et naised rohkem tegelevad oma perekonnaga, selle antud tabeli järgi 288 minutit, aga naistel ainult 178 minutit. See on selge ja sõltub sellest et majapidamine ja perekond on mitte naiste harrastus, vaid töö. See on minu lühike ülevaade uuringutulemustest, mis on etitatud statistikaametist.

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Mis tähendab õnnelik elu kiire muutuvas ühiskonnas? Eelmisel nädalal toimus Tallinnas väärtuskasvatuse konverents. Esindajad käsitlenud selles konverentsil mõned huvitavaid ja kasulikumaid teemat. Ma pean neist teravamaks ja oluliseks teema „Millised aseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise“. See teema puutub kõike elanikke, kui mind ka. Pooldan teiega oma arvamusega püstitatud teemal. Ühest küljest konverentsil räägiti sellest, et kõik me elame praegu majanduskriisi ajal. Kõikidel inimestel on palju probleemi ja muresid. Aga küsimus on ikka selline: kuidas saab hakkama selles elus? Tõenäoline see, et palja tähendab inimestest. Igaühel on oma rahandusolukord, erinev haridus, erinevad võimed ja võimalused. Iga isiksus otsustab ise, kuidas elada. Millised iseloomadused aitavad inimestele hakkama saama? Teadlased, kes esinesid konverentsil tõid hea mõtte, millega mina olen nõus ka, et tänapävasel maailmal palju sõltub eluviisist. Kergem elada ja hakkama saama sellise eluga, kellel on heaolu ja rahulolu hinges. Teisest küljest on vaja palju tegeleda, et edukaks saada. Kui sul on tugev iseloom, kui sa oled töökas, hea suhtleja, kui sul on palju teadmisi ja oskusi oma erialal, siis sul on võimalus olla rahul oma eluga. Kahtlemata see, et palju tähendab, kuidas inimene suhtub haridusesse. Selles suhtes konverentside esindajad pakkusid ühe veel huvitava teemat: „Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või terviklike isiksuse kasvatamine“. Üldarvamus on selline, et nii teadmised kui ka tervisliku isiksuse kasvatamine“. Seetõttu võib järeldada, et need tähtsad eesmärgid peavad koku langema, sest nad on ühes suunas. Järelduseks võib öelda, et püstitatud konverentsil teemad on aktuaaled meie tänapäevases ühiskonnas.

Sõnu 605