I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites

2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus

Mehed (vanuses 12-65)

Isiklik tegevus                                     675               655

Tasuline töö                                        147               253

Õppimine                                            83                 4

Majapidamine ja perekond                     99                178

Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                15

Vaba aeg                                             415               331

Naised (vanuses 12-65a)

Isiklik tegevus                                    672                  659

Tasuline töö                                       162                  201

Õppimine                                           92                   7

Majapidamine ja perekond                   152                  288

Vabatahtlik töö ja nõupidamised            10                   14

Vaba aeg                                           350                  268

Allikas: Statistikaamet          

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Lugupeetud lugejad!

Minu ülesanne on tabeli uuringutulemised analüüsida ja teha töökeskkonda sobiv kokkuvõte. Alustan sellest, et selles tabelis on kajastatud keskmine ajakasutust ööpäevas. Uuring on koostatud alates aastast kaks tuhat üheksa kuni aastani kaks tuhat kümne. Tabelist me võime välja lugeda, et uuringus võtsid osa mehed ja naised vanuses 12-65 aastani. Nad on nii vallalised kui ka abielus või vabaabielus. Kui rääkida mehest, siis võin Teie tähelepanu pöörata, et kõige kõrgem on näitaja isiklik tegevus, nimelt 675 minutit. See räägib sellest, et vallalised mehed ei omanda oma tööga, ega teevad oma isiklikud tegevused. Niisugune situatsioon on naistel, seal on ka kõrgem näitaja. Siis teen järeldust, et riigis (linnas) on vähem töökohti. Veel tahan öelda, et nii vallalised, kui ka abielus või vabaabielus mehed ja naised kõige rohkem ööpäevas kasutavad oma vaba aega. See samuti räägib sellest, et inimesed ei tööta ja veedavad palju aega oma asjadega taga. Kuid töötavad ainult 253 minutit, nad on mehed abielus või vabaabielus - uuringu raames, aga naistel on 201 minutit, kes ka töötab. Arvan, et see on mitte rohkem võrreldes isiku tegevustega. Ma olen õnnelik, et selle uuringutulemused näitavad, et vallalised mehed ja naised õppivad, see räägib sellest, et inimesed tulevikus tahavad haridust ja edasi töökohta saada. Perekond võtab ka mehel ja naistel palju aega, vaid kes on abielus või vabaabielus. Siis võin öelda, et perekonnas on lapsed. Tuginedes tabeli andmetel võib teha järelduse, et nii mehed, kui ka naised kuuluvad palju aega ööpäevas, et teha oma tööd. Lugupidamisega!

TEINE ÜLESANNE

Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.

1.      1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

2.      2. Mis on hariduse peamine eesmärk – kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.      3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Lugupeetud kuulajad! Minu konverentsi teema on kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Võin alustada sellest, et lapse iseloomuomadusi kujundavad vanemad, sellest, kuidas nad seda teevad, sõltub nende tuleviku koht elus. Mis ma tahan selle argumentiga rääkida? Vanemad teavad oma last ja tahavad ainult kõik paremini tema jaoks teha. Sellest, missugused iseloomuomadusi vanemad kujundavad lapsel, sõltub tema suhtlemine koolis, kuidas ta võib seal enda tunda. Arvan, et kui algas periood tulema kooli, siis lapsel peavad olema järgmised iseloomujooned, nagu lahkus, austus, sõbralikus ja kõige oluline iseloomujoon – tahtmine õppida. Kui lapsel on teised positiivsed iseloomujooned kujundatakse kooli algamise ees, olen kindel, et samuti kool saab olulisemad iseloomuomadusi kujundada. On niisugused õpetajad koolis, kes hoolitsevad õpilaste eest mitte ainult õppimise protsessis, kuid ka õppimise protsessi väljas. Kui õpetaja näeb, et laps on edukas, ta pöörab oma tähelepanu sellele, et kujundada seda iseloomujoont edasi. Algab temaga lisaks õpetama, samuti tal kujundab huvi lapse tuleviku õppimisele valikus. Arvan, et peamine eesmärk õpetaja töös on suunata last õigele poolele, kuid vanemad peavad selles samuti aktiivselt osa võtma, aga kõige olulisem – see on lapse tahtmine selles, mida ta teeb. Pärast häid õppimist koolis ja kõrgkoolis, olen kindel, et lapsel on kujundatud niisugused iseloomujoonted, mis võivad tagada õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamist. Tahan veel rääkida, et austus on esimene iseloomuomadus, mis võib inimese elu muuta. Kui inimene on aus, kõik tahavad talle usuda, temaga suhelda, teha olulisemad asjad, mis on seotud, näiteks tööga. Kui see on elus nii, siis õnnelik elu inimesel on taskus! Samuti on oluline, et inimene oleks hoolitsev. On oluline, et ta hoolitses mitte ainult oma pereliikmete eest, vaid hoolitses ühiskonna eest. Oma edukas me peame jagada teistega, et kõigil elas hästi! Kokkuvõtteks, tahan teha järeldust, et missugune on inimene, sõltub kodust, kus ta sündis, aga inimene tuleviku koht selles elus sõltub ainult tema eest, tema iseloomu joontedest, kuidas ta võib enda näha ühiskonnale! Tänan kuulamise eest! Lugupidamisega, …

Sõnu 755