I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)

Aasta   Osalejate arv

1998    100
1990    3000
1992    5000
1994    3800
1996    4300
1998    5300
2000    6000
2002    7700
2004    5800
2006    6000
2008    4300
2010    10300

TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist

Aasta Osalejate arv

1987    14700
1993    1700
1995    2000
1997    3600
1999    3900
2002    3000
2005    4700
2007    5400
2010    8000

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Rahvaspordi populaarsusest Eestis.
Sport on meie elu vajalik osa. Ilma sportita ei saa kujutada ette inimeste elu. Viimasel ajal on väga populaarne jooksemine. Inimesed jooksevad kui tervest nii hinga jaoks. Iga aasta toimuvad Eestis erinevad maratonid, kõige populaarsed neist on SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad ainult naised ja Tartu maraton. Iga aasta osalejate arv on erinev. Näiteks, 1988 aastal SEB Tallinna Maijoostel osalevad umbes 200 naist, kindlasti on see väike osalejate arv, kuid see võib seostada sellega, et sel aastal just hakkab toimuma SEB Tallinna Maijooks. Võrreldes sellega Tartu maratonis aastal 1988 osalevad rohkem, kui 1000 Eesti elanikuid. Ei saa unustada, et Tartu maratonis jooksevad mitte ainult naised, kui mehed ka. Kuid juba aastal 1993 osalejate arv Tartu maratonis erines, mis on umbes 1800 osalejaid. Arvan, et siin mängis rolli Venemaa aja katkestus, inimeste eludel olid vahetasid. Sama ajalugu on SEB Tallinna Maijooksiga. Kui 1992 aastal osalejate arv oli umbes 5000, siis 1993 aastal jooksete arv vähenes, mis oli vähene, kui 4000. Kuid juba pärast aasta 2008 kui SEB Tallinna Maijookse, nii Tartu maratoni osalejate arv iga aasta just suureneb. Minu meeles, see seotud sellega, et Eesti elanikudel elu paraneb, seepärast nad hakkavad annavad tähelepanut oma isiklikule elule ja kindlasti soovitusele.

TEINE ÜLESANNE

Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS“. Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.

1.      1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.      2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.      3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Tere, Maaris
Kui ma ütlesin enne, osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „Sooline võrdõiguslikkus Eestis“. Tean, et sa ei saa osaleda konverentsil ise, seepärast sooviks sulle kirjutada lühike ülevaade, et sa tead millest räägiti seal. Seal räägiti kolmale teemale. Ma peatun lähemalt kahel seal arutatud teemal, mis on „Naiste ja meeste võimalused tööturul“ ja „Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.“ Konverentsil juutustati, et naiste ja meeste võimalused tööturul on sarnased, kuid minu meeles on see vale väide. Arvan, et erinevatel valdkonnas mestel ja naistel on erinevad võimalused töötama. Näiteks, teeninduses, eelistatakse, et töötab naine, sest mõnedel naistel on meeldiv välimus ja nad suhtlevad klientidega korrektsem kui mehed. Mul on küsimus sulle, kas sa kohtusid mehed, kes töötavad kindlustusnõustajana? Mina ei! Vot sellest ma räägin. Kui 10 naist ja sama arv meest saadavad oma CV-d kandiderimisele kindlustusnõustaja kohale, mis arvad, palju naist ja meest kutsuvad osaleda konkursil. Ma arvan, 8 naist ja maksimum 2 meest ja see on seepärast, et tööturul on ikka erinevad võimalused naiste ja meeste jaoks. Sama ajalugu infotehnoloogidega. Isiklikult ma ise tean rohkem meest, kes töötavad sellises valdkonnas, kui naist. Teine teema, mis oli konverentsil on „Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas. Räägiti konverentsil sellest, et stereotüüp mängib suur rolli ja kindlasti on vaja sellega midagi tegema. Minu meeles iga töö- ja haridusvaldkonna positsioneerimine on väga vajalik osa, millega peame töötama. Näiteks, enamik inimest arvavad, et õppima Ülikoolis materiaali ümbertöötamine pole vajalik. Kõik on selge ilma õppimiseta. Kuid kes siis saab uut tehnoloogiat mõelda ümber, kui keegi ei õppi seda ülikoolis. Stereotüüp mängib rolli ka töösfääris. Kõik arvavad, et töötama kontoris on kõige parem, kuid, näiteks, müüma midagi kaupluses on paha töö. Aga ma arvan, et mõnikord töö kaupluses annab rohkem palka, kui töö kontoris. Mis sa sellest arvad? Kokkuvõtteks saab öelda, et mulle meeldis konverentsil osaleda. Soovin järgmiseks korraks minna sinna sinuga koos.

Sõnu 687