KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1.      1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.      2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.      3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                                 Edukas           Ebaedukas

Eestlased                                35,3%             18,3%

Venelased                              28,9%             19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%

Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%

Keskharidusega                      30,4%             17,7%

Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

2001. a. detsembris oli teostatud Eesti elanike küsitlus selle kohta, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ja milline nende arvates tuleb aasta 2002. Küsitluse tulemus nähtub, et kolmandik vastajaid hindab 2001 aastat edukaks (diagraam joonisel nr.1) samal ajal 19% vastajaid ei rahuldanud 2001. aasta tulemustega. Enamus vastajaid (38%) arvab, et 2001. aastal ei juhtunud midagi erilist. Ja 10% vastajaid ei võtnud seisukoha küsimuses: kas oli 2001. aasta Eestile edukas? Diagraam joonisel nr. 2 näitab, et küsimusele – milline tuleb Eestile 2002.a, kolmandik küsitluse osalejaid vastas, et Eestile tuleb parem, 37% vastasid, et midagi ei hakka muutuma, 18% vastajaid arvavad, et tuleb halvem ja 12% ei võtnud seisukoha selles küsimuses. Võrreldes mõlema küsimuste tulemused võib öelda, et Eesti elanikud peamiselt on rahuldanud oma eluga. Samal ajal erinevad elanike grupid arvavad erinevalt, näiteks inemesed, kellel sissetulek ületab 3000 krooni vastasid, et 2001. aastat oli edukas kõige rohkemas koguses – 46,8% (taabel joonisel nr. 3) 40,8% vastajaid, kellel on kõrgharidus samuti arvavad, et 2001. aastat oli edukas. 35,3% eestlast arvavad, et 2001. aastat oli heaks aastaks, samal ajal 28,9% venelast võtavad see astasend. Minu arvamusel 2001. aastat on läbinud ilma eriliste juhtumiteta, vaid ma loodan siiski, et 2002. aastat tuleb parem.

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Eesti maksusüüsteemis ei ole mingit erinevust, kui seda võrrelda Põhja Baaltimaade riikide maksusüsteemidega. Näiteks eraisiku tulumaks Eestis koosneb 26% tulust, samal ajal tulu maksu maksmata osa on 1000 krooni. Maksuaasta lõpus iga töötaja peab ülekanda kohalikule Maksuametile maksudeklaratsioon, kus ta peab näitma oma üldtulu ja oma kulutust. See asi tehakse selleks, et kontrollida iga isiku maksu maksmise õigust. Käibemaks rohkem puudutab juuridilised isikuid – selleks, et omandada oigust lisada toote- või teenusehinnale käibemaks, peab juriidiline isik registreerima end Maksuametis käibemaksukohustusena. Käibemaks Eestis koosneb 18% toote- või teenusehinnast. Sotsiaalmaks Eestis koosneb 33% tulust, ja, nagu reegel, seda maksab firma või ette võte iga oma töötaja eest. Siis natuke Eesti elanike sotsiaaltagatsist, muidugi meie riigis on olemas kohustuslik haiguskindlustus, raha selleks toob ülalmainitud sotsiaalmaks. Haiguskindlustus kehtib ja sellel juhul, kui inemene on töötu. Meie riigis iga isik omab õigus tasuta haridusele, seda rahastab riiklik eelarve, mainitud sotsiaalmaks annab igale inimeesele õigust pensioonile, töötu toetusele ja sotsiaaltoetusele. Keskmine palk Eestis praegu umbes 6000 krooni, see ei ole palju, vaid selle rahaga võib elada enam-vähem normaalselt. Näiteks Narvas enamik töötajaid saavad kätte minimaalse kuupalk – 1800 krooni, seda on muidugi parem, kui olla töötuks, vaid selle rahaga on väga raske elada üksinda, mida räkkida siis, kui inimesel on suur pere, ja selles peres ta töötab üksinda. Eestis, nagugi teistes Euroopa riikides kõige turvalisem tunnevad end riigiametnikud. Nendel, nagu reegel, on normaalne palk ja head töötingimused. 

Sõnu: 653