KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1.      1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.      2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.      3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas

Eestlased                                35,3%             18,3%

Venelased                              28,9%             19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%

Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%

Keskharidusega                      30,4%             17,7%

Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende aasta 2002. Küsitluses osalesid erinevad elanike grupid. Küsitlus viidi läbi eestlaste ja venelaste vahel, samuti oli arvestatud inimeste sissetulekut ja haridustaset. Üldiselt andis positiivse hinnangu aastale 2001 33% küsitletust, ei olnud rahul 19%, ei osanud anda mingit hinnangut 48%. Mis puudutab erinevaid elanike gruppe, siis on selgelt näha, et hinnangud 2001 aastast on erinevad. Edukaks peab lõppevat aastat 35,3% eestlastest ja 28,9% venelastest, ebaedukaks peavad nii eestlased kui venelased lõppevat aastat praktiliselt võrdselt – 18,3% ja 19,8%. Elanike grupid, kelle sissetulek on üle 3000 krooni, olid rohkem rahul lõppeva aastaga (46,8%) kui elanikud, kelle sissetulek on kuni 1000 krooni (22,2%). Ka viimane grupp peab lõppevat aastat rohkem ebaedukaks (26,3%) kui kõrgema sissetulekuga grupp. Kõrgharidusega grupist peab edukaks 2001. a 40,8% küsitletust, keksharidusega – 30,4%. Ka esimene grupp on rohkem pettunud (23,6%) aastas 2001 kui keskharidusega inimesed (17,7%). Mis puudutab aastat 2001, siis 33% eesti elanikest loodab, et asjad lähevad paremaks, pessimiste on 18% ja ei looda midagi paremat 49%. Minu arvates, peaks aasta 2002 tulema parem kui 2001.

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Kallis Brigitte! Oma viimases kirjas Sa kurdad kõrgele maksu koormusele Saksamaal. Olen Sinuga täiesti nõus, et kahe Saksamaa ühinemisega tõusid tunduvalt ka Ida-Saksamaal maksud. Ka Eestis on toimunud maksusüsteemis suured muudatused. Viimati Sa külastasid Tallinnat 1989. aastal - siis oli teine riik ja teine süsteem. Nüüd, kui on taastatud Eesti Vabariik, on palju muutunud Eesti elus. Mis puudutab maksu süsteemi, siis eraisikule kehtib 26% tulumaks ja see ei olene palga suurusest. Maksuvaba miinimum on 800 krooni. Eestis on kehtestatud 18% käibemaks. Käibemaks on kõrgem, kui teistes arenenud riikides. Nägu mäletad, USA-s on käibemaks 6-12% olenevalt osariigist. Sotsiaalmaksu suurus on 13%. Alates 1. jaanuarist 2002 on kehtestatud uus töötukindlustusmaks, mille suurus on 1%. Mul on hea meel sulle teatada, et 1. jaanuarist 2002 kehtivad kõrgemad astme palgad, nägu mäletad, olen riigiametnik ja töötan Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Maksed võimaldavad kindlustada elanikkonnale sotsiaalsed tagatised - haiguskindlustuse, õiguse tasuta haridusele, õiguse pensionile ja samuti eri liiki toetustele, näiteks töötu toetusele. Palgatingimused on Eestis erinevatel elualadel erinevad. Kõige kõrgemad palgad on pangatöötajatel, transiidiga tegelevatel töötajatel. Eesti keskmine palk oli III kvartalis 2001. a. 5400 krooni. Madalamad on palgad põllumajanduses. Olen arvamusel, et Eesti keskmise palgaga peaks toime tulema, muidugi tahaks kõrgemat palka. Mis puudutab toimetulekut Eesti eri paigas, siis kindlasti regioonides, kus on kõrge tööpuudus, on raskem toime tulla. Ka raskem on toime tulla pensionäridel, kes elavad linnas ja neil on suured mugavustega korterid. Kui peres on mitu töötajat, koolis käivad lapsed, siis sissetulekuga 3-4 tuhat krooni kuus inimese kohta saab toime tulla.

Sõnu: 657