KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1.      1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.      2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.      3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                                 Edukas           Ebaedukas

Eestlased                                35,3%             18,3%

Venelased                              28,9%             19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%

Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%

Keskharidusega                      30,4%             17,7%

Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Esitatud andmetest järeldub, et elanikel on erinevad muljed möödunud aastast. Ja erinevad ootused uue aasta suhtes. 33 % elanikest vastas, et 2001. aasta oli edukas nende jaoks. See on suur osa inimestest. 19% elanikest arvab, et 2001 aastal ei saanud nad saavutada edu elus või töös. 10% inimestest ei saanud vastata sellele küsimusele. Enamik inimesi (38%) ei saanud vastata täpselt sellele küsimusele. Eesti elanikel on erinevad tulevikuootused 2002. aasta suhtes. Enamik inimesi arvab, et sellel aastal ei pea muutuma midagi. See on 37% elanikest. 33% elanikest arvab, et 2002. aastal läheb elu paremaks. 18% elanikest arvab vastupidi, et elu muutub halvemaks. Aga 12% elanikest ei saanud vastata sellele küsimusele. Kokkuvõttes võib öelda, et suur osa Eesti elanikest loodab, et 2002 a. elu ei muutu või muutub paremaks. Suur osa elanikest on tegelikult optimistid. Minu arvates, 2002 aasta peab tooma edu Eestile ja elu peab muutuma paremaks, sellepärast, et sellel aastal peab pidama Eesti läbirääkimist Euroopa Liiduga. Ma loodan, et turumajandus hakkab aktiivselt arenema ja Eesti saavutab edu.

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Lugupeetud kolleeg! Ma tahaksin kirjeldada Eesti maksusüsteemi. See süsteem kehtib Eestis juba 10 aastat. See süsteem areneb kogu aeg. Ma arvan, et igas riigis on oma maksusüsteem. Riigi valitsus ja rahvas valivad endale sobivat maksusüsteemi. Eraisikud puutuvad kokku tulu-, käibe- ja sotsiaalmaksuga. Tulumaks on seotud inimese palgaga. Mida rohkem palk, seda rohkem inimene maksab riigile tulumaksu. Sotsiaalmaksu suures sõltub ka paljudest ... Iga töötaja maksab kokku 26% oma palgast. Ma arvan, et see on suur summa, sellepärast, et eesti elanikel palgad on madalal tasemel võrreldes välismaa elanike palgadega. Ma arvan, et tulu- ja sotsiaalmaksu peavad maksma töötajad proportsionaalselt oma palga suurusele. Rikkad inimesed peavad maksma rohkem. Käibemaks on seotud kaupade ja teenustega. Käibemaks koostab 18% kaupa või teenuse hinnast. Ma arvan, et see on sobiv suurus. Kõik riigi maksud lähevad eelarvesse. Suur osa rahast elanikud saavad tagasi. Eestis on olemas haigekassa. Kui inimene jäi haigeks, siis ta saab raha haigekassast ravimiseks. Suur osa rahast suunatakse haridusministeeriumile. Lapsed õpivad tasuta koolis. Noored inimesed võivad saada tasuta kesk- ja kõrghariduse. Sellel aastal tahab riik rohkem eraldada raha kõrghariduse saamiseks. See on väga tähtis. Riik peab muretsema selle eest, et riigis oleks rohkem haritud inimesi. Niisugune riik võib saavutada edu. Meie pensionäridel on õigus saada pensiooni. Aga kahjuks, meie pensioonid on väikesed. Riigis on olemas ka teised liiki toetused. Näiteks, premiad, auhinnad spotlastele, näitlejatele, kirjanikele ja nii edasi. Eestis erinevatel elualadel on erinevad palga suurused ja inimestel on erinevad eluasemed. Ma arvan, et riik peab hoolitsema kõigi elanike eest. Riik peab välja töötama ja rakendama uue maksusüsteemi. Riik peab aitama iga inimest ja iga peret. Uus maksusüsteem peab suurendama sissetuleku. Võib-olla, peaks olema proportsionaalne tulumaks. Ma usun, et riik on võimeline parandama maksusüsteemi. Ma usun, et Eestis muutub elu paremaks. 

Sõnu: 683