KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1.   1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%-

2.   2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.   3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas

Eestlased                   35,3%               18,3%

Venelased                  28,9%               19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3%

Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%

Keskharidusega           30,4%               17,7%

Kõrgharidusega           40,8%               23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Meil on lõppenud 2001. a ja võime öelda, et suurem protsent Eesti elanikke ütlevad, et aasta oli rahuldav ja edukas, sellepärast et kolm kümmend kolm protsenti öeldi „Jah“, ja kolmkümmend kaheksa protsenti: „Ei nii ega naa“. Minu meeles, see tähendab – „rahuldav“ sellelt gruppidelt eest oli kui eestlasi nii venelasi. (35,3% ja 28,9%), keskharidusega ja kõrgharidusega isikuid (30,4% ja 40,8%) ja kõrgema sissetulekuga – üle kolme tuhate krooni – 46,8%. Ebaedukana 2001. aasta arvasid üheksateist protsenti Eesti elanike. Mina arvan, et nii arvavad elanukuid, kellel oli sissetulek eelmisel aastal kuni 1000 kr. Eesti elanikud arvavad, et uus aasta tuleb samasugune või isegi parem, kolmkümmend seitse ning kolmkümmend kolm protsenti: kokku seitsekümmenda protsenti. Ja väike osa elanikest arvavad, et 2002. a tuleb halvem (18%). Mina ise arvan, et uus aasta jatab samasuguse, ei usu et ta võib tulla paremini, sellepärast, et kaubade hinnad pidevalt kasvavad, tööde võimalusi noortele vähendavad ja saada erialad noored võivad ainult raha eest.

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Mina elan ja töötan Eestis, ja maksan nagu kõike 27% tulu- ja sotsiaalmaksu, ostan kaubad ja maksan 18% käibemaksu, ja tean, et mul on õigus pensionile, haiguskindlustusele. Aga haigestumine Eestis, minu meeles, on liiga kallis asi elanikele: ravimid on kallid, ja mitte kõigile on võimalus ravida odavam. Noored võivad võtta õppekrediidi, kui nad tahavad saada erialat, vähe protsent neist võivad õppida tasuta. Mina vähe tean palgatingimusi Eestis. Tean, et tavaline kuupalk elanikel ilma kõrghariduseta on umbes 2.500-3000 krooni, isegi vähem. Riigiasutudes kõrgharidusega saavad umbes kuus tuhat krooni. Minu meeles, see on liiga vähe. Mina arvan, et Eestis lihtsam elada perega ja sissetulekuga igale pere liikmele mitte vähem kui kaheksa tuhat. Üksinda Eestis ka võib elada, aga sissetulek pidi olla suurem – kakstest või viisteist tuhat kuus. Rohkem mina ei oska kirjutada, sellepärast et ei tea hästi seda teemat nii eesti kui vene keeles. Minu mees saab kolm tuhat viissada krooni kuus, minu sissetulek on nelituhat viissada krooni, tütar õppib. Mina arvan, et selline selline sissetulek perele on liiga vähe: meie 3 ei saa osta autot, või sõida kusagil puhkama välismaale. Tütar tahab õppida erikoolis disainerina, aga kuune sissemaks seal kaks tuhat krooni ja meil ei ole võimalusi anda temale selle raha. 

Sõnu: 582