TESTI KOOD: EKT3-02-2002

EESTI KEELE KÕRGTASEME TESTI ÜLESANDEVIHIK

15.02.2002

EKSAMITÖÖ KOOD 017 107

Kõrgtase 15TL K1

KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1.      1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.      2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.      3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                                 Edukas                       Ebaedukas

Eestlased                                35,3%             18,3%

Venelased                              28,9%             19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%

Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%

Keskharidusega                      30,4%             17,7%

Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Lugupeetud härrad, lubage mulle esitada teile diagrammid, mis kirjeldavad inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi. Küsitluse käigus esitati järgmised küsimused: „Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?“ Nagu selgus, suur osa küsitletuist vastas „jah“, mis koostab 33% üldarvust. Vastus „Ei nii ega naa“ on esimesel kohal (38%), mis kajastab keskmist meelsust. Negatiivselt hindasid 2001. aastat 19% inimest, 10% küsitletuist ei osanud mitte midagi ütelda selle kohta. Teisel diagrammil te näete, millisena loodavad näha 2002. aastat Eesti elanikud. 37% väidab, et 2002. aasta tuleb samasugune. Optimistlikud väljavaated tulevikule on 33% elanikel. Pessimistid, keda leidus 18%, räägivad, et meid ootab halvem aasta võrreldes eelmisega. Leidus ka neid, kes ei taha mitte midagi näha, või tõesti ei tea, mis edasi saab – neid on kõige vähem – umbes 12%. Katsudes analüüsida kolmanda küsimuse tulemused, tuleb siin silmas pidada küsitletud elanike grupid, mis on tähtis tegur. Mustades värvides näevad möödunud aastat enamasti venelased. Need kelle sissetulek oli 3000 krooni ja rohkem olid aasta heaks kiitnud keskharidusega elanikud peavad 2001. aastat edukaks (30,4%), kuid kõrgharidusega inimeste hulgas on rohkem neid, kes jäi aastaga rahule (40,8%). Loodan, et tulevane aasta toob rohkem rahuldust, kuna seda mõjutab positiivsed mõtted tuleviku suhtes, need aga elanikel üldjoones ongi niisugused!

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Esialgu vastan sellele, mis puudutab tulu,- käibe- ja sotsiaalmakse. Tulumaks koostab 26% saadud tulust, sotsiaalmaks -33% käibemaksuga on asi natuke raskem, kuna selle kohta ei saa anda täpselt vastust. Püüan selle välja selgitada lähemal ajal. Sotsiaaltagatisi saavad kõik ajutiselt või alaliselt Eesti territooriumil elavad inimesed. Siia kuuluvad nii haiguskindlustus, (võimalus saada tasuta haridust ja pensiooni) kui ka sotsiaaltoetused, nagu paljulapselistele peredele rahatoetused, töövõimetutele isikutele toetus, stipendiumid ja muud. Mus puudutab palgatingimusi Eesti on need enam-vähem samasugused erinevates elualades. Need, kes alla 18 ei saa olla palgatud sel tingimusel, kui nende tööpäev on rohkem kui 8 tundi, niisiis töötasu on märksa vähem. Nendele pakutakse vähema koormusega tööd näiteks hooaja tööd kauplustes, restoranides ja nii edasi saanud vähimatki koolituse: kutsekooli ettevalmistuse, või on nad juba kõrgharidusega spetsialistid, võivad taotleda parimat töökohta. Kuid nende töötasu on otseses sõltuvuses nende eelmisest kogemusest. Tänapäeva minimaalne töötasu on umbes 1600 krooni. Töötu saab tööturult igakuulist toetust 600 kuni 900 krooni. Sellest järeldub, et kahe abikaasate minimaalne sissetulek koostab umbes 3200 (ilma tulumaksuta). Elatise eest tasumine võtab lõviosa tulust, mille puhul on otstarbekas hakata mingi pereäri, mis loodetavasti paremaks muutub peost suhu elamist ja kindlustab laheda äraelamist.

Sõnu: 615