KIRJUTAMINE

Esimene osa. Juuresolev tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul. Koostage tabelis toodud andmete alusel kindlale kujuteldavale haritud auditooriumile määratud tekst, kus võrdlete pensionide, palkade ja hindade muutumist sel ajavahemikul. Arutlege, kas pensioniga oleks Eestis võimalik ära elada. 

Pensionide, palkade ja hindade kasv

Aasta        Pension (kr kuus)        Muutused (aastane kasv)

                                               Pension     Palk          Hinnad

1997         1110

1998         1247                         +12,3%     +15,4%     +8,2%

1999         1545                         +23,9%     +10,4%     +3,3%

2000         1532                         -0,8%       +10,5%     +4,0%

2001         1578                         +3,0%      +10,0%     +6,0%

1997-2001                                 +44,2%     61,4%       +23,9%

Postimees, 15. november 2001

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Siin on tabel, kus on kajastatud pension ja pensioni, palga, hinnade muutus ajavahemikul alates 1997. aastast kuni 2001. aastani. Andmed on järgmised: - pension: 1997.a – 1110 kr. kuus, 1998.a – 1247 kr kuus, 1999.a – 1545 kr kuus, 2000.a – 1532 kr kuus, 2001.a – 1578 kr kuus, - pensioni muutus: 1998. a - +12,3, 1999.a – 23,9, 2000.a- -0,8%, 2000.a - +3,0%, - palga muutus: 1998.a - +15,4%, 1999.a- +10,4%, 2000.a - +10,5%, 2001.a - +10%, - hinnade muutus: 1998.a - +8,2%, 1999.a – 3,3%, 2000.a- +4,0%, 2001.a – 6%. Siin me näeme, et 2000. aastal pensioni muutus oli eitav, aga palk ja hinnad olid plusides. Pensionärid elavad 2000. aastal halvem, kui varem. Aastal 2001 nad elavad halvem, kui aastal aastal 2000, et pension sai suuremaks +3,0% aga hinnad +6,0%. Kõige suurem on palga kasv. Tabelist me näeme, et see on pidev protsess. Tagajärg 1997-2001. a on järgmine: pensioni kasv +44,2%, palga +61,4% ning hinnade +23,9%. Pensioni kasv on suurem, kui hinnade kasv umbes 2 korda kiiremini. Aga ükskõik, ma mõtlen, et praegu pensioniga Eestis ära elada ei saa.

Kõrgtase 8 ML K2

Teine osa. Teie asutuse tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on pingeline. Ometi lubab kollektiivleping isegi 35 puhkusepäeva aastas. Kirjutage juhatuse koosolekuks vabas vormis sõnavõtt puhkuse vajalikkusest. Pöörake tähelepanu teksti loogilisele järjestusele ja argumenteeritusele, viidake mõistetele nagu „talvedepressioon“ ning „enese laadimine“. Põhjendage, miks on puhkusel kogetud keskkonnavaheldus ning päikesepaiste kasulikud töötaja tervisele. Märkige, mis võib ettevõtte töös halvasti minna, kui tippspetsialistid pole puhanud jms.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Lugupeetud koosolek! Te teate, et meie asutuses ei armastata käija puhkusel. Kollektiivleping lubab 35 puhkusepäeva aastas. Muidugi, igaüks peab jälgima oma tervist, aga asutuse juhatus peab osalema selles. Meie tippspetsialistidel on väga pinge töö, sellepärast nendele kindlasti on tarvis puhkusel käija. Praegu on suur valik, kus võib puhata. See võib Eestis, või välismaalides, isegi Ameerikas voi Afrikas. Väga raske on töötada talvel. Talvel toimub „talvedepression“. Isegi sellepärast on vaja suvel teha „enese laadimist“. See võib teha talvel lõunamaades, aga see on väga kallis. Kahjuks Eestis suve väga lühike. Päke paistab, aga põhiliselt sajab vihm. Selles kriimas on vaja mõtelda kuidas säilitada oma tervist. Inimesed on väsinud juba varem sügisel ja kui tippspetsialistid oma puhkust ei kasuta, siis meie ettevõte töö saab halvemaks. Teine asi: seaduse järgi iga tööline, spetsialist või ei, peab kasutama oma puhkust aasta jooksul terve puhkust või osa. Keelatud hüvitada puhkust ja ei kasutada teda. Meil paeb olema … et iga meie tööline kasutab oma puhkust igal aastal. See väga hea meie ettevõtete jaoks. Tulemused on varsti. Puhkust võib võtta osadega. Kahjuks meil töötavad palju inimesi, sellepärast ei saa, et kõik saavad puhkust suvel. Sügisel ja kevadel on oma naudid ka.

Sõnu: 566