TESTI KOOD: EKT3-01-2002
KIRJUTAMINE
Esimene osa. Juuresolev tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul. Koostage tabelis toodud andmete alusel kindlale kujuteldavale haritud auditooriumile määratud tekst, kus võrdlete pensionide, palkade ja hindade muutumist sel ajavahemikul. Arutlege, kas pensioniga oleks Eestis võimalik ära elada.
Pensionide, palkade ja hindade kasv
Aasta Pension (kr kuus) Muutused (aastane kasv)
Pension Palk Hinnad
1997 1110
1998 1247 +12,3% +15,4% +8,2%
1999 1545 +23,9% +10,4% +3,3%
2000 1532 -0,8% +10,5% +4,0%
2001 1578 +3,0% +10,0% +6,0%
1997-2001 +44,2% 61,4% +23,9%
Postimees, 15. november 2001
Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.
Kui me vaatame tabelit, siis näeme, et pension, palk ja hinnad tõusevad üles. 1998. a pension oli 1247 kr, sel oli rohkem, kui 1997.a. Muutus on 12,3%, aga hinnad ka muutuvad – 8,2% rohkem, kui oli. Sellel ajal oli veel normaalne. Pensioni muutumine oli rohkem, kui hinnade kasv. Järgmisel aastal – 1999. See oli kõige produktiivsem aeg. Pension kasvas rohkem, kui hinnad: 23,9%, oli pensioni muutus ja 3,3% - hinnad. Palka muutumine oli stabiilne. Neli aasta jooksul on umbes 10%. See on normaalne. Palka kasv oli kogu aeg rohkem, kui oli hinna kasv. Vaatame praegu 2000.a. See oli kurb aeg pensionäride jaoks. Kasv oli -0,8%, aga hindade kasv +4,0%. Ma ei oska öelda, kuidas võib elada, kui riik võtab rohkem kui annab. Järgmine aasta on 2001.a Jälle hinnad kasvavad rohkem, kui on pension. Siis võib öelda, et on pensioni reformi defitsiit. Ma näen seda iga päev tööl. Iga teine pensionär ütleb, et tal ei ole raha rohtu osta ja vaja pensionit oodata. See on väga kurb. Muidugi tabel näitab meile, et 4 aasta jooksul pension tõuseb rohkem, kui hinnad. Aga see on keskmisel. Pensionär elab ja tahab süüa iga päev ja teda ei huvita, mida on tabelis. Ta töötas terve elu ja siis tahab normaalne pension.
Kõrgtase 8 ML K2
Teine osa. Teie asutuse tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on pingeline. Ometi lubab kollektiivleping isegi 35 puhkusepäeva aastas. Kirjutage juhatuse koosolekuks vabas vormis sõnavõtt puhkuse vajalikkusest. Pöörake tähelepanu teksti loogilisele järjestusele ja argumenteeritusele, viidake mõistetele nagu „talvedepressioon“ ning „enese laadimine“. Põhjendage, miks on puhkusel kogetud keskkonnavaheldus ning päikesepaiste kasulikud töötaja tervisele. Märkige, mis võib ettevõtte töös halvasti minna, kui tippspetsialistid pole puhanud jms.
Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.
Lugupeetud härrad ja daamid. Ma tahan natukene öelda
puhkuse vajalikkusest. Muidugi, kõik teavad, et meie asutuse
tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on
pingeline. Ma saan aru, et teile see on kasulikum. Aga vaadake teisest küljest.
Praegu on talv. Õues on tume, vihma sajab. Tuju on paha ja tervis on veel
halvem. Võib öelda, et igal teisel on talvedepressioon. Hommikul ei taha tööle
minna. Pärast tööt tahan magada, ja rohkem mitte midagi ei taha teha. Ma arvan
et tööl ka väga raske olla. Lugupeetud härrad, teil on võimalus seda parandada.
Kollektiivlepinguna meil on 35 puhkusepäeva aastas. Siis võib anda puhkust kui
talvel, nii suvel. Talvel võib sõida mereäärde. Päike aitab ravida
talvedepressiooni. Kui meeldib, siis võib suusatada Põhjamaal. Praegu oli
preemia. Siis on raha võimalus ka kuhugi sõita. Sellel ajal palju võimalusi
reisitada. Muidugi, kui sa oled mere ääres ja päike paistab, sinu tuju tõuseb
üles. Sinu tervis ka saaks paremini. Siis on jõudu teha oma tööd parem ka, kui
tuju ja tervis on hea siis kõik on tööl ja haiget ei ole. Tervise kehas on
tervise vaim. Suvel võib sõida nädala vahel metsas või ka mere äärde. Lugupeetud
härrad, kui seda ei teha, ma kardan, et kollektiiv tuleb haige. Siis on rohkem
haigelehti. Aga meie töö sõltub igast. Kui keegi ei taha puhkust võtta, siis on
vaja seletada, et see on töö huvi. Ja iga peab aru saama, et ettevõte töö
sõltub tema tervisest. Lõpuks tahan öelda – olge kõik tervis ja hea tujuga.
Sõnu: 651