KIRJUTAMINE

Esimene osa. Juuresolev tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul. Koostage tabelis toodud andmete alusel kindlale kujuteldavale haritud auditooriumile määratud tekst, kus võrdlete pensionide, palkade ja hindade muutumist sel ajavahemikul. Arutlege, kas pensioniga oleks Eestis võimalik ära elada. 

Pensionide, palkade ja hindade kasv

Aasta        Pension (kr kuus)        Muutused (aastane kasv)

                                               Pension     Palk          Hinnad

1997         1110

1998         1247                         +12,3%     +15,4%     +8,2%

1999         1545                         +23,9%     +10,4%     +3,3%

2000         1532                         -0,8%       +10,5%     +4,0%

2001         1578                         +3,0%      +10,0%     +6,0%

1997-2001                                 +44,2%     61,4%       +23,9%

Postimees, 15. november 2001

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Antud tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul. Tabel on võetud ajalehest „Postimees“. Tabelist on selge, et 1997. aastal pension oli 1110 krooni kuus ning praegu pension on 1578 krooni kuus. Viie aastaga pension tõusus 44,2 protsenti võrra. Kuid keskmine palk kasvas palju kiiremini, selle perioodi jooksul tõusus 61,4 protsenti võrra. Kõige suurem pensioni kasv oli 1999. aastal, kuid 2000. aastal pension isegi langes -0,8 protsenti võrra. On huvitav, et viie aastaga hinnad tõusesid ainult 23,9 protsenti võrra. Võib teha järelduse, et Eestis keskmine palk kasvab peaaegu kaks korda kiiremini, kui hinnad. Huvitav on see, et pensionid kasvavad ka kiiremini, kui hinnad. Aga ma arvan, et pensioniga ei ole võimalik ära elada, sest pensionid on päris väikesed, minu arvamusel, pension on ainult 1/6 keskmisest palgast. Veel tabelist on selge, et palkade kasv vähenes, kui ka hinnad kasvavad mitte kiiresti. Arvan, et Eestis on raske ära elada nii pensioniga kui ka keskmise palgaga. Loodan, et sel aastal palgad ja pensionid hakkavad kasvama päris kiiresti, aga hinnad jäävad ühele tasemele.

Kõrgtase 8 ML K2

Teine osa. Teie asutuse tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on pingeline. Ometi lubab kollektiivleping isegi 35 puhkusepäeva aastas. Kirjutage juhatuse koosolekuks vabas vormis sõnavõtt puhkuse vajalikkusest. Pöörake tähelepanu teksti loogilisele järjestusele ja argumenteeritusele, viidake mõistetele nagu „talvedepressioon“ ning „enese laadimine“. Põhjendage, miks on puhkusel kogetud keskkonnavaheldus ning päikesepaiste kasulikud töötaja tervisele. Märkige, mis võib ettevõtte töös halvasti minna, kui tippspetsialistid pole puhanud jms.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Lugupeetud juhatuse liikmed! Nagu Te teate, meie asutuses tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on päris pingeline ja keeruline. Kuid meie kollektiivleping lubab isegi 35 puhkusepäeva aastas. Ma tahaksin rääkida Teile puhkuse vajalikkusest. Kui inimene töötab palju puhkuseta, siis tema organism väsineb palju kiiremini, halveneb tähelepanu ning kaob töötegemise tahtmine. Kolleegide omavahelised suhted muutuvad närviliseks. Arvan, et need faktorid segavad tööülesannete täitmist ning asutus hakkab töötama palju halvemini. On ka selline termin, nagu „talvedepressioon“. Talvel, kui väljas on niiske ja tuuline ilm, kell 16 on juba pime, inimesel võib esineda talvedepression. See on väga ohtlik inimese tervisele ning võimalusele tööd teha. Selleks, et vältida talvedepressiooni tuleb suvel palju puhata ja saada päikesepaistet. Mõnel inimestel, kui nad töötavad puhkuseta, ilmub „enese laadimine“. See on eriti ohtlik tippspetsialistidele, sest nad peavad alati olema heas olukorras. Kui inimesel on halb tervis, siis halveneb ka tööde täitmine. Inimene ei mõtle töö peale, ta ei taha üldse tööd teha, töös ilmuvad igasugused vead. Et seda vältida, inimesel on vaja suvel päikes olla ning korralikult puhata. Keskkonnavaheldus ja päikesepaiste on väga kasulikud inimese tervisele ja meeleolule. Korralik puhkus toob töötajatele head meeleolu, kindlast tervist ning aitab vältima depressione ja väsimust. Kui töötajad pole puhanud, siis nad on mitte tähelepanelikud ning teevad palju vigu. Arvan, et korralik puhkus aitab meie asutusele korralikult tööd tegema ning töötajad on hea meeleoluga ja töötegemise tahtmisega. Loodan, et Te arutlete, kas on kasulik töötajatele puhkust anda.

Sõnu: 611