Essee
Mina ja ülikool.
Mina olen X. Ma lõpetasin Narva kooli.
Selles koolis ma õpisin 12 aastat. Nüüd ma astusin Tallinna Tehnikaülikooli
mehaanika teaduskonda. Tulevikus ma tahan saada mehaanikainseneriks.
Meie elus on väga tähtis kõrgharidus, sest see on väga tähtis tänapäeval. Kui
teil ei ole kõrgharidus, teil ei ole palju võimalusi valida oma töökohta. Veel
ma arvan, et eesti keele oskus on väga käesolev. Eesti keel - on riigikeel.
Rigikeelte oskus ja kõrgharidus avaldab palju võimalusi inimeste jaoks ,
näiteks inimene võib töötada kus ta tahab.
Pärast ülikooli lõpitamist ma loodan, et ma oskan otsida endale hea töökohta ja
saan tagastada stabiilse materiaalse heaolu oma perele aga tulevikus
vaesusemata vanemust. ülikooli sisse astumine annab inimesele palju uusi
võimalusi.
Inimesel on kerge realiseerida oma plaane elus. Aga tuleb endale selgeks teha,
et õppimine ülikoolis ja gümnaasiumis on erinev. Seda hakkad aru saama
esimesest päevast. Ülikoolis sul ei ole klassijuhatajat, kes hakkab sulle
aitama, ja panema sind õigele teele, sa elad oma elu. On vaja olla iseseisvuna.
On aga oma plussid ülikooli elus. Sa saad teha ise indale tunniplaani, mis sul
vajalik on. See on väga sobiv, sest paljud tudengid käivad tööl. See annab
rohkem võimalusi töö jaoks. Samuti ülikoolis on olemas valikained. Ja valik on
väga suur. Nii, et iga inimene saab leida endale midagi oma huvist.
Miks ma valisin just selle ametit? Kui ausalt öelda, ma tahtsin astuda
ehitusteaduskonda, sest see on minule hingele parim. Aga ma ei läbinud
konkursi. Aga mehaanikat ma läksin õppima, sest rohkem valikut ei olnud, ma ju
tahtsin õppida ainult Tallinna Tehnikaülikoolis.