KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.
3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas

Eestlased                   35,3%               18,3%

Venelased                  28,9%               19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%

Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%

Keskharidusega           30,4%               17,7%

Kõrgharidusega           40,8%               23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

2001 detsembris oli tehtud küsitlus – elanikelt küsiti, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Tabelist selgub, et 33% küsitletud hinnasid 2001. aasta Eestile edukas. 19% küsitletud ei olnud sellega nõus. Ei antud vastust 10% küsitletud ja kõige suurem osa küsitletud (38% küsitletutest) hinnasid 2001. aasta nagu mitte edukas mitte kahjulikult. 33% küsitletud ootavat, et 2002. aasta tuleb Eestile paremaks. 18% küsitletud vastupidi ootavad, et 2002. aasta tuleb Eestile halvemaks. 37% küsitletud mõtlevad, et 2002. aasta tuleb umbes saarnane 2001. aastaga. Ja 12% küsitletud ei saanud vastust anda. Nii eestlased kui ka venelased oma hinnangudes olid umbes saarnased. 35% eestlastest ja 30 % venelastest arvasid, et 2001 aasta oli edukas, ja 18% eestlastest ja 20% venelastest vastasid, et 2001. aasta oli ebaedukas. Suur vahe hinnangus oli gruppis sissetulekuga kuni 1000 kr ja gruppis sissetulekuga üle 3000 kr. 2001 aasta nagu edukas hinnasid 22% küsitletud sissetulekuga kuni 1000 kr ja 47% sissetulekuga üle 3000 kr. Vastus „ebaedukas“ panid 26% küsitletud sissetulekuga 1000 kr ja 13% sissetulekuga üle 3000 kr. Enam vähem sarnased vastusid gruppid keskharidusega ja kõrgharidusega . Edukas – 30% küsitletud keskharidusega ja 41% kõrgharidusega . Ebaedukas – 18% küsitletud keskharidusega ja 24% küsitletud kõrgharidusega. Ma väga loodan, et 2002. aasta tuleb nii Eestile kui ka minule edukam, kui eelmine 2001. aasta. Aga elame, näeme mis tuleb.

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Kallis Martin! Eelmine kord lubasin sulle seletada Eesti maksusüsteemi (mis puudutab eraisikut). Eestis on määratud tulumaks, mis moodustab 26% tuludest. Summadest kulutatud õppimiseks, elukindlustamiseks, laenu intressi tagastamiseks (laen korteri või maja ostmiseks) tulumaks ei arvestatakse. Iga tööandja maksab sotsiaalmaksu mis moodustab 33% summast, mis läheb töötasu väljamaksmiseks. Sotsiaalmaks kindlustab riigieelarves niisuguseid artikleid nagu pensioni väljamaksmine, toetused lastele, abiraha töötule jne… Käibemaks moodustab Eestis 18% ja lisatakse iga teenuse või kaupa hinna juurde. Põhimõteliselt, seda puudub ainult juriidilisi isikuid (tagastamise kohal). Mis puudutab eraisikut, siis me ainult maksame seda maksu ja tagasi ei saa midagi. Iga eraisikuid kuni 31. märtsini peavad täitma tuludeklaratsiooni ja esitama seda maksuametile. Juhul, kui eraisik sai oma tulud ühest kohast – deklaratsiooni täitmine ei ole kohustuslik. Eesti elanikud omavad ka sotsiaaltagatisi. Nendel on õigus pensionile, mis moodustab ca 1200-1400 kr. Nendel on õigus toetusele lapsele (kui rohkem lapsi – rohkem toetuse suurus). Eesti elanikudel on õigus tasuta haridusele. Ja, minu arvates, kõige olulisem sotsiaaltagatis – õigus haiguskindlustusele. Iga töötav isik, pensionär, laps, tudeng, või noorema saavad haigekassa liikmekaardi, mis kindlustab nendele tasuta meditsiiniabiga. Ja esmaabi saavad Eestis tasuta kõik inimesed. Palgatingimused on Eestis erinevad. Nad sõltuvad sellest, kus inimene töötab. Eelarveasutuses palgad on vähem, kui ärifirmades. Aga erafirmas tihti makstakse töötasu nn „ümbrikus“, mis on ebaseaduslik ja võib edaspidi inimesele probleemi tekida. Palga suurus sõltub pensiooni suurus. Keskmine palk Eestis on ca 6000 kr, miinimum palk 1850 kr. Enam-vähem normaalne elada Eestis võib sissetulekuga ca 5000-7000 kr. Sellest meie pensionärid on väga raskes olukorras. Oma pensioniga 1200-1400 krooni (miinus korteritasu, elekter, gaas, ravimid) nad ei suuda elada kuu jooksul ja peavad leidma mingi lisaraha allikat. Sellega lõpetan. Ootan sind külla suvel nagu leppisime enne. Kõige head sulle. Nikolai. 14. veebruar 2002 Tallinn

Sõnu: 730