KIRJUTAMINE

Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.

1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.
3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?

Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas

Eestlased                   35,3%               18,3%

Venelased                  28,9%               19,8%

Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %             26,3%

Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%

Keskharidusega           30,4%               17,7%

Kõrgharidusega           40,8%               23,6%

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Antud graafikute käsitlemisel võin öelda järgmine: 2001. aastal 33 protsenti elanikest vastasid, et aasta oli Eestile edukas. Natuke rohkem – 38 protsenti inimestest arvasid, et nende jaoks 2001. aasta oli ei nii ega naa. 19% protsenti küsitletutest otsustasid, et aasta ei olnud edukas ja 10% elanikest ei teadnud, kuidas vastata küsimusele. Nendest inimestest, kes arvad, et 2001. aasta oli edukas nende jaoks 35,3% koostas eestlased, 46,8% - inimesed sissetulekuga rohkem kui 3000 krooni ja 40,8% kõrgharidusega inimesed. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? 33 protsenti küsitletutest arvab, et elu läheb paremaks. 37% inimestest mõtlevad, et meil on samasugune aasta nagu eelmine. Kahjuks 18% elanikest kardavad, et uuel aastal asjad lähevad halvem ja 12% - ei tea, kuidas vastata küsimusele. Kõige rohkem kardavad venelased, väiksema sissetulekuga ja keskharidusega inimesed. Aga mina loodan, et elu läheb raskemaks, sellepärast et kõik hinnad kasvavad, aga meie põhipalk praktiliselt seisab kohal.

KÕRGTASE 14 TL K2

Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.

Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Minu lugupeetud kolleeg! Tahan jutustada, kuidas me elame Eestis. Räägitakse, et Eesti majandus on tõusuteel. Majandus ja teenindus arenevad väga kiiresti, kaubavalik on rikkalik . Aga kahjuks ei saa öelda, et meie elu sama kiiresti läheb paremaks. Käesoleval ajal Eestis on suur tööpuudus. Statiistika näitab, et meil on umbes 100.000 töötut. Sotsiaalkaitse süsteem on nõrk. Eelmisel aastal maksasime 26 protsenti tulumaksu, sellel aastal peame maksma juba 27 protsenti, meist 1 protsent koostab sotsiaalmaks. See raha läheb inimestele, kes kaotasid tööd. Muidugi see pole suur summa, aga meie riik pole võimeline maksma abiraha eelarvest ja me peame kõik koos lahendama seda küsimust. Arvan, et inimesed, kellel on praegu töö, elavad enam-vähem rahulikult. Kui on pidev töö, siis on haiguskindlustus. See tähendab, et ravimise eest (vajaduse korral) maksab Haigekassa. Ainult visiidi eest arsti juurde me peame ise maksma. Ei saa öelda, et see on suur summa – 50 krooni. Aga hambaravi meil on tasuline. Kui inimesel ei ole tööd, siis ta peab kõige eest ise maksma. See on juba soliidne summa. Õnneks, pensionärid ei maksa polikliinikutes ja haiglates. Aga ravimite hind pidevalt kasvab ja eakamad inimesed kannatavad sellest kõige rohkem, sest kui vanem inimene, seda rohkem ta peab kasutama ravimeid. Aga invaliidide jaoks meie riik teeb toetust, nad maksavad ainult 50-90 protsenti ravimite hinnast. Hariduse kohta võin öelda järgmine: meil on tasuta ja tasuline haridus. Võimekad ja andekad noored inimesed võivad õppida veel tasuta. Arvan, et see on väga tähtis. Kõrgharidus ja üldse haridus peab olema sõltumatu rahakoti paksusest. Üldse ma võin öelda, et kui sul on töö ja sinu perekonna liikmed töötavad ka, siis võib elada rahulikult. On raske elada nendele, kellel ei ole tööd, kes elab üksi ja kellel peres on palju lapsi.

Sõnu: 654