I OSA. KIRJUTAMINE

Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.

Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?

Tööpäevad venivad pikaks

24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev

33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem

21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub

22% Mõned korrad kuus läheb kauem

Allikas: Eesti Päevaleht

Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Läbiviidud küsitlus selgitas välja inimeste tööpäeva pikkust. Selle küsitluse andmete järgi väikseim osa töötajatest lõpetab tööpäeva ülemusega määratud ajal. Umbes neljandikul tuleb mõni pikem tööpäev igal nädalal. Väiksem protsent töötajatest jääb kauemaks ajaks tööle, kui see on ettenähtud, mitu korda kuus. Suurem osa inimesi vastas, et jääb tööle peale tööpäeva lõpetamist iga päev. Minu arvates liiga madalad palgad ning kiire hindade kasv sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema. Inimesed tahavad elada Euroopaga ühesugusel tasemel, kuid Eesti majandusega on see peaaegu võimatu. Ületöötamise tagajärjed võivad olla päris kurvad. Väsinud inimesed jäävad kiiresti haigeks, kuid ülemus ei hakka maksta neile siniselehe puhkust. Sellise olukorra kindlasti peaks lahendama. Palkade tõstmine võiks aidata, kuid kui seejärel tõusevad ka hinnad, sellisest situatsioonist ei ole mingit kasu. Riik peaks juhtima ja suunama oma majanduse arengut nii, et hinnad ei kasvaks nii kiiresti. Kui riik ei hakka hoolitsema oma kodanikude heaolust, siis ka riigi tulevik ei saa olla nii hea, kui ta võiks olla.

Teine ülesanne

Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Tänapäeval võib tihti kuulata, et noorte väärtushinnangud on paigast ära. Eestis on probleeme noorte narkomaaniaga, suitsetamisega ning üleliigse alkoholi tarbimisega. Noored ei austa oma vanemaid, õpetajaid ja isegi sõpru. Mõnikord tundub, et nad ei austa isegi ennast. Arvatakse, et sellistel noortel puudub kodune töökasvatus. Nad ei väärtusta vaimseid huve. Noored ei ole huvitatud heade raamatute lugemisest, teatris käimisest või mingisuguse spordialaga tegelemisest. Kõige kurvem on see, et noored ei usu oma tulevikusse. Miks Eestis on selline olukord? Süüdistada noori ei ole mõtet. vanemad peavad küsima ennast mida nad ise tegid, et nende lastel oleksid hea ja õnnelik lapsepõlv, terve psüühika, õige kasvatus. Perekond mängib kõige tähtsama rolli lapse arengus. Kui vanemad ei armasta üks teist või oma last, või perekonnas ei ole sõbralikke suhteid, siis ka lapsel tekkivad probleemid. Kui olukorra ei muuta probleemid saavad veel teravamateks. Vanemad, kui nad armastavad oma last, peavad proovima rääkima noorega tema probleemidest ja muredest. Juhul, kui nad ei oska seda teha, hea, kvalifitseeritud psühholoog võiks aidata. Peaasi, et nii noored, kui ka vanemad tahaksid olukorra lahendada. Kool ja noorteasutused peavad pakkuma abi kaa. Nende eesmärgiks peaks olema noorte enesekindlamaks muutmine. Noored peavad olema kindlad, et tulevikus nad leiavad head tööd, et riik toetab neid, et nad on oodatud ülikooli. Noored inimesed on väga tundlikud, nad ei ole enesekindlad, neil puudub elukogemus. Sellepärast nii perekond, kui ka kool ja riik peavad hoolitsema ja toetama neid. Sest noored on meie tulevik.

Sõnu: 651