I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)

Aasta   Osalejate arv

1998    100
1990    3000
1992    5000
1994    3800
1996    4300
1998    5300
2000    6000
2002    7700
2004    5800
2006    6000
2008    4300
2010    10300

TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist

Aasta Osalejate arv

1987    14700
1993    1700
1995    2000
1997    3600
1999    3900
2002    3000
2005    4700
2007    5400
2010    8000

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Eesti statistikaamet korraldas uuringu, et välja selgitada suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu inimese arv. Uuringu käigus kasutati periood alates 1987. a kuni 2010. aastani, ning võrdletati osalejate arv SEB Tallinna Maijooksis ning Tartu maratonis. On vaja arvestada, et SEB Tallinna Maijooksis osalejad olid ainult naised. Uuringu käigus on välja selgitatud, et SEB Tallinna Maijooksu huvi kasvab aasta aastaga. Nii, 1998.a osalesid Maijooksis vähem kui 2000 osalejate, kuid 2010.a neid olid juba 12000 inimest. Võib oletada, et spordi huvi naiste hulgas on suur. Tänapäevased naised tegelevad spordiga rohkem, nad jälgivad oma tervise eest praegu rohkem. Kui me vaatame statistikat Tartu maratonis, siis võib oletada, et aasta aastaga osalejate arv on langenud – 1987. a võtsid osa maratonis rohkem kui 14000 inimest, kuid 2010.a. ainult 80000 inimest. Kõige vähem inimesed võtsid osa selles maratonis 1993.a – ainult 2000inimest. Võib olla seda sõltub sellest, et maraton korraldavad Tartus ja mõned inimesed ei ole võimalusi võtta osa maratonis. Arvan, et hea reklaam ja võib olla tasuta transport võiks lahendada seda probleem. Kokkuvõtteks tahan öelda, et see uuring annab muidugi mõtlemisaine ja loodan, et uuring paneb oma elu üle järele mõtlema.

TEINE ÜLESANNE

Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS“. Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.

1.      1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.      2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.      3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Sellel nädalal ma osalesin konverentsil teemal „ Sooline võrdõiguslikkus Eestis“. Konverents oli korraldatud sotsiaalministeeriumi ja arvan, et seal rägitakse erinevatest küsimustest, millist ma tahan teid tutvustada. Kõige pealt on vaja selgitada kas naistel on samasugused võimalused tööturul kui meestel? Konverentsil arutletakse seda küsimust. Praegu mehel on rohkem võimalusi tööturul. See sõltub muidugi meie majanduseolukorrast. Naisel on rohkem ülesandeid kodus. Ta peab kasvama lapsed, tegelema kodus. Mees peab kõige pealt töötama. Praegu meil on palju töökohaid, kus on vaja ainult mehed. Kõige pealt see on ehitamine, ning mehed võivad töötada mitte ainult Eestis, kuid testest riigides. Muidugi, meil on elukutsed, kus töötavad rohkem naised, näiteks õppetajad, arstid, kasvatajad, jne, kuid kui on võimalus valida meeste ja naiste vahel, siis tööandja sagedali valib meeste. Võib oletada, et mehedel on rohkem jõudu, nad võivad rohkem aega veeda tööl, kuid naistel on lapsed ja kodu. See soostereotüüpide negatiivne mõjuvad töö- ja haridusvaldkonnas. Sõltumata sellest, et meie riigis on sarnased võimalused nii mehel kui ka naisel, on töökohad, kus meestel võimalused rohkem kui naistel. Näiteks, politsei- ja piirivalveametis. Siin töötavad mehed rohkem kui naised. Samuti rohkem mehed õppivad Sissekaitseakadeemias, sest arvestatakse, et selles valdkonnad peavad töötama mehed. Võib olla see on õige, kuid see arvamus negatiivne mõjub töö- ja hariduses. Arvan, et me kõik võime valida kus me tahame õppida ja töötada, ja soostereotüüpid ei saa mõjuda meie arvamusele, konverentsi ajal arutletakse erinevaid huvitavaid küsimusi, ja võib oletada, et Eestis praegu rohkem võimalusi nii meeste kui ka naiste jaoks, et valida elukutse mida nad tahavad, ja valida ka haridusevaldkond, kus nad tahavad õppida. Kokkuvõtteks tahan öelda, et loodan, et meie riik ja ühiskond leiab võimalusi soostereotüüpide probleeme lahendamiseks ja meeste ja naiste võimalusi ühendamiseks.

Sõnu 646