I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)

Aasta   Osalejate arv

1998    100
1990    3000
1992    5000
1994    3800
1996    4300
1998    5300
2000    6000
2002    7700
2004    5800
2006    6000
2008    4300
2010    10300

TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist

Aasta Osalejate arv

1987    14700
1993    1700
1995    2000
1997    3600
1999    3900
2002    3000
2005    4700
2007    5400
2010    8000

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Tallinna ja Tartu maratonid. Graafikutes on kajastatud Tallinna ja Tartu linnade rahvaspordiürituste osavõtu statistika ajavahemikul 1987-2010. Tallinnas organiseeriti maijooksu, milles osalesid ainult naised, Tartus aga maratoni. Võreldes kaht tabelit, kohe torkab silma Tallinna spordiüritustes osalejate hulk 2010. aastal. Sellel aastal osalesid pealinna maijooksul 12000 naist. Tartus aga võttis osa maratonist ainult 8000 inimest. See näitab seda, et tallinnlased on aktiivsemad sportlased. Huvitav aga märgata, e varem oli kõik teistmoodi: Nimelt see, et 1987. aastal Tartu maratonis osales rohkem kui 14000 inimest, see arv on pidevalt suurem kui 2010. aastal. Kuigi 1993. aastani see arv vähenes, mida võib seostada NSVL langemisega. Kui võrelda kaht tabelit tervikuna võib kohe märgata, et aastate jooksul on rahvaspordiürituste osavõtjate hulk kasvanud. See on seotud sellega, et inimesed üha rohkem ja rohkem hakkavad väärtustama oma tervist, hoolitsema selle eest. Sport on aga hea viis enda vormis hoidmiseks. Lisaks sellele tuleb öelda, et Tartus rahvaspordiürituste osavõtjate hulga kasv on sujuvam ja pehmem Tallinnaga kõrvutades. Selle põhjuseks võib olla see, et viimane on ikkagi meie riigi pealinn ning kõik: politika- ja kultuurielu, võivad avaldada mõju spordile. Seda tõestab näiteks 2007-2008 ajavahemikus osavõtjate vähenemine kui meie riigis oli majanduskriis. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et liikumine on elu ning mind rõõmustab see, et meie riigis tegeldakse spordiga. Kuid minu arvates me võime end veel arendada ja täiendada ning muutuda aktiivsemateks inimesteks.

TEINE ÜLESANNE

Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS“. Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.

1.      1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.      2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.      3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Eelmisel nädalal, 10. mail toimus Tartus konverents teemal „Sooline võrdõiguslikkus Eestis“. Sellel üritusel võttis osa umbes sada inimest, kell hulgas olid nii naised kui mehed ning nii tööga inimesed kui ka töötud. Konverentsil käsitleti kolm peamist teemat, millest ma tahaksin põhjalikumalt teile rääkida. Esimest teemat „Naiste ja meeste võimalused tööturul“ tutvustas meile aktisaseltsi Tartu Leib juhataja Sirje Külmoja. Ta alustas sellega, et vanasti arvati, et iga soo jaoks on oma töö, s.t. seda, et naised ei saa teha meeste tööd ja vastupidi. Niimoodi meid kõiki kasvatati. Kuigi tegelikkuses naised võivad teha meestetööd ja seda näitab meile ka praktika. Meil ju olemas autojuhid – naised, politseinikud – naised, tuletõrjujad - naised ning vastupidi ilmub rohkem ja rohkem meeste hulgas kassiire, koristajaid jne. „Ma arvan, et on olemas ikkagi piirangud ning on olemas erialad, milleks naised ikkagi ei saa õppida. Kuigi elu näitab, et naistel on suured võimalused tööturul ning nad võivad teha ka meeste tööd“, lisas Sirje. Samuti mulle meeldisid tema isiktikud näidised. Ta räägis sellest, kuidas ta alustas oma äri ning sellest, et paljud rääkisid talle: „Sa ei saa selle äriga hakata saama, sa oled ja naine“. Lõppude lõpuks ta tõestas kõikidele vaenlastele ja kadestajatele, et ta on suuteline oma äriga edukalt tegelama. Praegu Sirje toetab nn noori ärinaisi, kes tahavad oma firmat avada. Teise ettekande teema oli „Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas“. Selle teemaga esines Tartu ülikooli professor Ago Rand. Tema ettekande põhimõtteks oli see,et me tõepoolest peame teadvustama soolise võrdõiguslikkuse vajalikkust ühiskonnas – see on esimene samm. „Teiseks me peame alustama koostööd selle saavutamiseks“, ütles Ago. Pärast seda ta tegi kaht ettepanekut. Esimeseks tuleb selgitada teistele edasi, et naisel ja mehel on õigus olla võrdsel tasemel tööturul ning soost ei pea sõltuma see, kas mind võetakse tööle v mitte. Teiseks ta pakus teha 6. juunil veel ühe koosoleku, kus võiks põhjalikumalt käsitleda seda teemat ning mõelda koos, kuidas saavutada soolist võrdõiguslikkust. Kolmanda teema autoriks oli Andrus Vanamölder. Ta pidi rääkima teemal „Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas“, kuigi esimesed kaks teemad võtsid palju aega ning seda teemat käsitleme ka 6. juunil. Kokkuvõtteks tahan öelda, et see oli väga kasulik koosolek, kus võiksid osaleda nii tööga inimesed kui töötud ning saada sellest koosolekust kasu. Seega kutsun kõiki 6. juunil teisele koosolekule mis toimub Narvas aadressil Kerese 14 kell 11.00.

Sõnu 780