I OSA. KIRJUTAMINE

ESIMENE ÜLESANNE

Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)

Aasta   Osalejate arv

1998    100
1990    3000
1992    5000
1994    3800
1996    4300
1998    5300
2000    6000
2002    7700
2004    5800
2006    6000
2008    4300
2010    10300

TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist

Aasta Osalejate arv

1987    14700
1993    1700
1995    2000
1997    3600
1999    3900
2002    3000
2005    4700
2007    5400
2010    8000

Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Jooksjate statiistika erinevates üritustes.
Oli läbi viidud üks uuring, kus selle uuringu korraldajad võrdlesid inimeste aktiivsust osalemisel erinevatel jooksuüritustel. Võrdlesid SEB Tallinna Maijooksu osalejaid, aga see on ainult naiste rahvas, sellepärast, et selline jooks on tehtud ainult naistele ja võrdlesid Tartu maratoni osalejaid. Uuringu korraldajad võrdlevad, kuidas muutus osalejate arv 1987-lt aastalt ja 2011-le aastale. Näiteks, 1987. aastal Tallinna Maijooksul osalesid väga vähe naist. Võib-olla selline olukord tekkis sellepärast, et naised kardasid midagi uut. Jooksul osalesid umbes 200. naist ja selline tulemus ei ole suur. Aga ei ole aru saadas, miks siis ka selles aastal Tartu maratonis osalesid nii palju inimest. Nende arv oli 14000. inimest. Kui vaatame naiste jooksule ja nende arvale, siis saame rääkida, et Tartu maratonis osalesid rohkem mehed. Kui see oli võistluste algus, siis nad tahaksid oma jõudu proovida ja vaadata oma tulemusele. Pärast, aga alustas langema Tartu maratoni osalejate arv. Ja see ei ole paradoks, inimesed proovisid joosta ja saaksid aru, et selline distants ei ole nendele. Mitte kõik saavad 42 kilometrit joosta. Olukord, mis oli 2010. aastal näitab, et Maijooksul osales 10000 naist. Nende huvi tõusis ja ka reklaam teeb oma asi. Head auhinnad, kingitused aitavad osalema. Tartu maratonis, aga osalejate arv langes ja praegu seal osalevad 8000. inimest. Hea, keskmine tulemus. Inimesed, kes valivad endale selle distsipliini – teavad mida tahavad ja teevad seda professionaalselt. Paljud inimesed praegu jooksvad, nad armastavad oma tervist – see on tore. Ja statistika seda ka näitas. Täna 19. mai 2012. aastal toimub SEB Maijooks ja me peame natuke ootama tulemusi osalejate arvas ja võime teha uut statistikat. Võib-olla midagi muutus.

TEINE ÜLESANNE

Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS“. Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.

1.      1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.      2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.      3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.

Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.

Osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil „Sooline võrdõiguslikkus Eestis“. Konverents oli väga huvitav ja aktuaalne meie maailmas. Siin tahaksin ka teile jutustada teemadest, mis oli konverentsil. Võib-olla minu osalemise kogemus konverentsil aitab ka teile ja huvitab ka. Arutleti, näiteks niisugust teemast, nagu „Naiste ja meeste võimalused tööturul“. Paljud tahaksid midagi räägita, aga rahvas ja arvamused jagunesid kahele rühmale. Esimesel rühmal oli rohkem naist, teisel aga meest. Naised räägisid ja nuttasid, et nendele on väga raske leida endale tööd. Ja kui mingi vaba koht on olemas, siis seda kiiresti võtavad endale mehed. Oli jutt ka sellest, et naistele pakkuvad töökohad, mille eest ei saa palju raha saada. Aga paljudel on lapsed ja nad peavad hoolitsema nende eest. Meeste arvamus oli niisugune, et kui sa tahad leida endale sobivat tööd, siis sa pead õppima ja hästi aru saada oma tegevusi. Ja kui sind ei võttavad tööle, siis sa ei tea sellest asjast mitte – midagi. Meestel on jõud ja palju võimalusi. Kui on vaja, siis nad saavad teistesse riigisse minna. Naised ei saa seda teha. Et nendel on pered ja nad peavad nende eest hoolitsema. Oli suur diskussioon ja pärast paljudele meestele meeldisid naiste positsioon ja nad alustasid mõtlema koos, kuidas võib probleemi lahendada. „Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas“ – teema mis aitas inimestele palju järeldusi teha. Räägisid sellest, et on olemas töökohad, kuhu võtavad ainult naist, või ainult meest. Aga see ei ole korrektne. Mitte keegi ei taha midagi muuta, uut proovida. Võib-olla, kui midagi teisti teha, siis läheb paremini. Näiteks, meie koolis on rohkem nais õpetajaid. Miks mehed ei taha seal töötada? Kui riik saaks palga tõsta, siis mehed ka saaksid tööle minna ja võib-olla tulemused meie lastel tõstasid. Veel kord – ei taha seda keegi teha, aga peab proovima. Konverents „Sooline võrdõiguslikkus Eestis“ oli väga huvitav. Ja lõppus kõik osalejad leppisid kokku, et nad peavad teisele aidata, kui tahavad, et meie riigis oli parem elu. Kõik koos me saame olukorraga kokkuleppe tulla.

Sõnu 761